TTÜs on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Doktoritöö "Spatio-Temporal Changes in the Components of Extreme Water Levels on Estonian Coasts" kaitsmine
Küberneetika instituudi doktorant Katri Pindsoo kaitseb 6. oktoobril 2017 oma doktoritööd "Spatio-Temporal Changes in the Components of Extreme Water Levels on Estonian Coasts" ("Ekstreemsete veetasemete komponentide ajalis-ruumiline muutlikkus Eesti rannikul"). Kaitsmine toimub TTÜ küberneetika maja ruumis CYB-B101 (Akadeemia tee 21B).
Doktoritöö käsitleb kolme peamist tegurit, mille panus on määrav Eesti rannikul esinevate ekstreemsete veetasemete kujunemisel: i) vee hulk Läänemeres, ii) kohalik tormiaju ning iii) lainetuse poolt põhjustatud veetõus, mis on tuntud ka kui laineaju. Nende kolme mehhanismi koosmõjul tekkivad ülikõrged veetasemed ohustavad kõige enam madalaid keeruka rannajoone kujuga linnastunud piirkondi, sh mitmeid Tallinna uusehituste rajoone.
Laineaju teoreetilisi väärtusi hinnati doktoritöös ligikaudu 90 km pikkusel rannalõigul Tallinna ümbruses ja Muuga lahes. Töötati välja meetod laineaju mõju identifitseerimiseks ekstreemsete veetasemete projektsioonide võrdlemise alusel. Eesti põhjarannikul analüüsiti maksimaalsete laineaju väärtuste üheaegset esinemist kõrgeimate veetasemetega. Läänemere idaosas hinnati avamere veetaseme aastaste maksimumide kasvu, eraldi käsitleti Läänemere taustveetaseme ja tormiaju panust sellesse.
Juhendaja akadeemik professor Tarmo Soomere (TTÜ)
Oponendid:
- professor Jaak Monbaliu (Leuveni Ülikool, Belgia)
- professor Magnus Larson (Lundi Ülikool, Rootsi)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8647&
Doktoritöö "Predicting Fuel Properties from Infrared Spectra" kaitsmine
Energiatehnoloogia instituudi doktorant Zachariah Steven Baird kaitseb 15. septembril 2017 algusega kell 12:00 oma doktoritööd "Predicting Fuel Properties from Infrared Spectra" ("Kütuse omaduste hindamine infrapunaspektrilt"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja VI õppehoone ruumis U06-441 (Ehitajate tee 5).
Kuna kütuste omaduste katseline määramine on tihtipeale aeganõudev ja kulukas, siis saadakse omaduste väärtused tihti hinnanguliselt korrelatsioonidega. Samas, ka hinnanguliste väärtuste saamine nõuab lähteandmete mõõtmist. Seetõttu oleks alternatiivina kasulikud infrapunaspektrite põhised metoodikad, kuna infrapunaspektreid saab mõõta kiiresti ja pidevalt, ja seda isegi olemasolevas protsessis. Kütuste omadusi on hinnatud infrapunaspektritel põhinevate mudelite abil juba kaua aega, kuid seni on keskendatud peaaegu täielikult kütuste kvaliteediparameetritele. Käesolev töö keskendub aga nende omaduste määramisele, mis on vajalikud kütuste käitumise modelleerimiseks tööstusprotsessides ja keskkonnas. Töös olevate infrapunaspektritel põhinevate mudelite loomiseks kasutati masinõppe meetodeid.
Juhendaja professor Vahur Oja (TTÜ)
Oponendid:
- professor Selhan Karagoz (Karabuki Ülikool, Türgi)
- professor Mati Karelson (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8530
Doktoritöö "Heterogeneity of Diffusion Restrictions in Cardiomyocytes" kaitsmine
Küberneetika instituudi doktorant Natalja Jepihhina kaitseb 15. septembril 2017 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "Heterogeneity of Diffusion Restrictions in Cardiomyocytes" ("Difusioonitakistuste heterogeensus südamelihasrakkudes"). Kaitsmine toimub TTÜ küberneetika maja ruumis CYB-B101 (Akadeemia tee 21B).
Terves südames peavad energia nõudlus ja varustamine olema tasakaalus. Seda saavutatakse energiakandja molekulide efektiivse transportimisega. Varasemalt on leitud, et südamelihasrakkudes ehk kardiomüotsüütides on energiakandja molekulide (adeniinnukleotiitide) difusioon oluliselt takistatud. Lisaks sellele on näidatud, et need takistused adeniinnukleotiitide difusioonile vähenevad patoloogilistes seisundites nagu isheemia. See viitab asjaolule, et difusioonibarjäärid omavad olulist rolli südame ja kardiomüotsüütide korrektse talitluse säilitamiseks. Seetõttu, on oluline mõista difusioonitakistuste täpset päritolu ja funktsiooni südamelihasrakkudes.
Antud doktoritöö põhieesmärgiks oli uurida kas ja kui palju on takistatud adeniinnukleotiitide difusioon ühe südamelihasraku tasemel. Kuna leidis kinnitust, et tõepoolest ühe raku tasemel on difusioon märkimisväärselt takistatud, siis järgmise sammuna keskenduti difusioonibarjääride jaotuse ja võimalike põhjustajate välja selgitamisele. Selleks töötati välja uudne meetod, mis põhineb raku hingamise kineetika mõõtmisel autofluorestsentsi abil. Kui varasemalt tehtud katsed raku populatsioonidel annavad vastuse ainult üleüldise difusioonitakistuse suurusest rakus, siis välja töötatud meetodi suurimaks eeliseks on võime määrata üleüldise difusioonitakistuse jaotust rakus.
Juhendaja vanemteadur Marko Vendelin (TTÜ)
Oponendid:
- professor Anders Arner (Karolinska Instituut, Rootsi)
- professor Allen Kaasik (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8085
Doktoritöö "Study of Cu2(Zn,Cd)SnS4 Absorber Materials for Monograin Layer Solar Cells" kaitsmine
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant Maris Pilvet kaitseb 7. septembril 2017 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Study of Cu2(Zn,Cd)SnS4 Absorber Materials for Monograin Layer Solar Cells" ("Päikesepatareides kasutatavate Cu2(Zn,Cd)SnS4 absorbermaterjalide uurimine"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja VIA õppehoone ruumis U06A-229.
Viimasel aastakümnel on hüppeliselt kasvanud Cu2ZnSnS4 kui absorbermaterjali uuringud päikeseenergeetika rakendustes. Antud materjali koostiselemendid on keskkonnasõbralikud ja maapõues laialdaselt levinud. Tänaseks on Cu2ZnSnS4-baasil valmistatud päikesepatareide suurimaks kasuteguriks mõõdetud 9,5%. Sellele tasemele on areng peatuma jäänud juba mitu viimast aastat. Schockley-Queisser teooria kohaselt on võimalik saavutada päikesepatarei maksimaalne teoreetiline kasutegur absorbermaterjali keelutsooniga vahemikus 1,0 ja 1,5 eV. Seda arvestades tuleks Cu2ZnSnS4 absorbermaterjali keelutsooni laiust vähendada. Keelutsooni on võimalik vähendada ühendpooljuhtmaterjalides asendades samasse rühma kuuluva kergema elemendi aatomi raskema elemendi aatomiga, näiteks Zn asendamine Cd.
Käesolevas töös kasutati Cu2ZnSnS4 absorbermaterjali keelutsooni varieerimiseks monoterapulber-tehnoloogiat, uuriti süstemaatiliselt Cu-Zn korrastatuse mõju Cu2ZnSnS4 monoterapulbrite elementkoostisele, struktuursetele ja optoelektroonsetele omadustele ning nende materjalide baasil valmistatud monoterakiht-päikesepatareide väljundparameetritele.
Juhendaja vanemteadur Marit Kauk-Kuusik (TTÜ)
Oponendid:
- professor Charlotte Platzer Björkman (Uppsala Ülikool, Rootsi)
- vanemteadur Vambola Kisand (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8446&
Doktoritöö "Discrete Gravitational Swarm Optimization Algorithm for System Identification" kaitsmine
Tarkvarateaduse instituudi doktorant Margarita Spitšakova kaitseb 7. septembril 2017 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Discrete Gravitational Swarm Optimization Algorithm for System Identification" ("Diskreetne gravitatsioonilist vastasmõju arvestav osakeste parvega optimeerimise meetod süsteemide identifitseerimiseks"). Kaitsmine toimub TTÜ küberneetika maja ruumis CYB-B101 (Akadeemia tee 21B).
Mudeli identifitseerimine võimaldab tuletada süsteemi sisemise kirjelduse tema väliselt jälgitava käitumise põhjal. Süsteemide kirjeldamiseks kasutatakse tihti lõplikke olekumasinaid. Probleemiks on asjaolu, et lõpliku olekumasina tuletamine sisend-väljundpaaride näidete alusel on NP-keeruline ülesanne. Keerukuse vähendamiseks võib kasutada heuristilisi meetodeid. Käesoleva töö ülesandeks oli välja töötada algoritm lõpliku olekumasina leidmiseks kasutades stohhastilise optimeerimise meetodeid. Töös on leitud uus otsimisalgoritm etteantud olekute arvuga masinate genereerimiseks sisendi-väljundi kirjeldusest.
Algoritmi võib käsitleda kui hübriidi osakeste parve optimeerimise ja gravitatsioonilise optimeerimise meetodist, kus osakeste liikumistrajektoorid arvutatakse sarnaselt punktmasside liikumisvõrranditele gravitatsiooniväljas. Esitatakse kanooniline lõpliku olekumasina kodeerimisviis numbrijadana, mis võimaldab lahendada olekumasinate genereerimisega tavaliselt kaasnevaid probleeme (saavutamatud olekud ja vigased üleminekud) ja visualiseerida ning analüüsida otsimisruumi ja algoritmi käitumist kahemõõtmelisel juhul.
Juhendaja Dr. Jaan Penjam (TTÜ)
Oponendid:
- Dr. Daniil Chivilikhin (ITMO Ülikool, Venemaa)
- Dr. Per Kristian Lehre (Birminghami Ülikool, Suurbritannia)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8449
Doktoritöö "Agent-Based Computational Experiments in Two-Sided Matching Markets" kaitsmine
Tarkvarateaduse instituudi doktorant Andre Veski kaitseb 6. septembril 2017 algusega kell 15:30 oma doktoritööd "Agent-Based Computational Experiments in Two-Sided Matching Markets" ("Agendipõhised arvutuslikud eksperimendid kahepoolsetel sobitusturgudel"). Kaitsmine toimub TTÜ infotehnoloogia maja ruumis ICT-312 (Akadeemia tee 15A).
Sobitusturgudel, erinevalt kaubaturgudest, ei ole võimalik ainult raha abil ressursse jagada. Selliseks turuks võib pidada näiteks tööjõuturgu, kus töö eest makstakse küll palka, aga otseselt töökohti ei osteta ega müüda. Töös uuritaksegi detsentraliseeritud sobitusturgude efektiivsust sõltuvalt agentide käitumisest ja eelistustest. Efektiivsem on siiski sobitus korraldada koordineeritult. Enamasti leiab neis olukordades rakendust optimaalne edasilükatud vastuvõtu mehhanism. Peamiselt motiveeritud sobitusturgudest Eestis, nagu koolivalik ja lasteaiakohtade jagamine, uuritakse töös ka strateegilist käitumist koordineeritud sobitusel ja lõpuks turudisaini võimalusi tsentraliseeritud sobitamiseks.
Juhendajad professor Kaire Põder (EBS) ja emeriitprofessor Leo Võhandu (TTÜ).
Oponendid:
- emeriitprofessor Alan Kirman (Aix-Marseille´ Ülikool, Prantsusmaa)
- vanem lektor David Manlove (Glasgow Ülikool, Suurbritannia)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7896
Doktoritöö "Network-Based Hardware Accelerators for Parallel Data Processing" kaitsmine
Arvutisüsteemide instituudi doktorant Artjom Rjabov kaitseb 31. augustil 2017 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Network-Based Hardware Accelerators for Parallel Data Processing" ("Võrgupõhised riistvarakiirendid paralleelseks andmetöötluseks"). Kaitsmine toimub TTÜ infotehnoloogiamaja ruumis ICT-507AB (Akadeemia tee 15a).
Selles väitekirjas uuritakse teemasid, mis on seotud arvutusmahukate ja ressursikulu probleemide lahendamise riistvarakiirendusega, mida võib kasutada informatsiooni töötlemisel, mis on tihti vajalik elektroonika-, keskkonna-, meditsiini- ja bioloogilistes rakendustes. Pakutakse välja riistvara kiirenduse meetodeid erinevate probleemide nagu informatsiooni sorteerimine ja ühendamine, filtreerimine ja alamhulkade ekstraheerimine, paralleelsete maatriksite/kogumite katmine, Hamming’u kaalu arvutamine ja nendega seotud ülesannete lahendamiseks.
Juhendajad: dotsent Aleksander Sudnitsõn (TTÜ), Valery Sklyarov ja Iouliia Skliarova (Aveiro Ülikool, Portugal)
Oponendid:
- professor Radomir Stankovic (Niš´i Ülikool, Serbia)
- Dr. Johnny Öberg (Kuninglik Tehnikainsituut KTH, Rootsi)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8436
Doktoritöö "Optimised Signal Processing for Nonlinear Ultrasonic Nondestructive testing of Complex Materials and Biological Tissues" kaitsmine
Küberneetika instituudi doktorant Martin Lints kaitseb 29. augustil 2017 algusega kell 10:00 oma doktoritööd "Optimised Signal Processing for Nonlinear Ultrasonic Nondestructive testing of Complex Materials and Biological Tissues" ("Optimeeritud signaalitöötlus mittelineaarsete komplekssete materjalide ja bioloogiliste kudede mittepurustavaks testimiseks ultraheliga"; "Traitement du signal optimisé pour l’évaluation non linéaire non destructive des matériaux complexes et des tissus biologiques"). Kaitsmine toimub TTÜ küberneetikamaja ruumis CYB-B101 (Akadeemia tee 21B).
Selles töös uuritakse ultrahelil põhinevat mittepurustavat testimist komplekssete materjalide ja bioloogiliste kudede jaoks. Välja on arendatud hilistunud ajalisel ümberpöördel põhinev mittelineaarse elastsuslaine spektroskoopia (delayed TR-NEWS). Senituntud ajaline ümberpööre koos mittelineaarse elastsuslaine spektroskoopiaga on sobilik keeruka struktuuriga materjalide testimiseks, kuna kasutab pikka algset signaali, mis ajalise ümberpöörde ja signaali kokkusurumise abil fokuseeritakse vastuvõtva sensori lähedusse, tekitades ajas ja ruumis fokuseeritud pulsi. Selle tulemusena suureneb signaali võimsus ja signaali-müra suhe. Hilistunud ajaline ümberpööre kasutab seda fokuseeritud pulssi uue baasina, et optimeerida fokuseeritud laine kuju või tuvastada mittelineaarseid efekte (lineaarse superpositsiooni nurjumise näol). Seda signaalitöötlust kasutatakse füüsikalistes eksperimentides ja simulatsioonides. Füüsikalised eksperimendid on tehtud süsinikkiudkomposiidiga ja seanahaga. Nahaga katsete jaoks on koostatud sünkroniseeritud akustomehaaniline katseseade.
Doktoritöö on valminud koostöös INSA Centre Val de Loire´ga rahvusvahelise ühisjuhendamise lepingu raames.
Juhendajad: professor Andrus Salupere (TTÜ) ja kaasprofessor, Hab. Dir. Rech. Serge Dos Santos (INSA Centre Val de Loire)
Oponendid:
- professor Claes Headberg (Blekinge Tehnikakõrgkool, Rootsi)
- professor Patrick Marquié (Burgundia Ülikool, Prantsusmaa)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8437
Doktoritöö "Conformity Analysis of E-Learning Systems at Largest Universities in Estonia and Turkey on the Basis of EES Model" kaitsmine
Tarkvarateaduse instituudi doktorant Fatih Güllü kaitseb 28. augustil 2017 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Conformity Analysis of E-Learning Systems at Largest Universities in Estonia and Turkey on the Basis of EES Model" ("Eesti ja Türgi suuremate ülikoolide e-õppe süsteemide võrdlev analüüs EES-mudeli baasil"). Kaitsmine toimub TTÜ infotehnoloogiamaja ruumis ICT-638 (Akadeemia tee 15a).
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli määratleda Türgi kõrghariduse e-õppe süsteemis esinevaid probleeme ja kitsendusi ning leida viise olukorra parendamiseks. Selleks tuli uurida vastavaid tegevusi, struktuuri, kvaliteeti ning e-õppega seotud küsimusi nende eri aspektides, nagu näiteks tehniline, pedagoogiline, sotsio-kultuuriline ja haldamise aspekt. Töö raames analüüsiti ja võrreldi e-õppe olukorda kolmes suurimas Eesti ülikoolis - Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ning kolmes Türgi suurülikoolis - Anadolu, Istanbuli ja Sakarya Ülikoolis. Uuringu tulemusena pakuti töös välja e-õppe süsteemi integreeritud teoreetiline raamistik EESModel-2 (EESM-2) , mis on suunatud kasutamisele nii Eestis, kus on ühine ja arenenud kõrghariduse e-õppe süsteem, kui ka Türgis, kus see süsteem vajab arendamist ja ühtsustamist.
Juhendajad professor Rein Kuusik (TTÜ), vanemteadur Mart Laanpere (Tallinna Ülikool) ja teadur Kazbulat Shogenov (TTÜ)
Oponendid:
- professor Hüseyin Ekiz (Süleyman Şah University, Türgi)
- dotsent Jože Rugelj (Ljubljana Ülikool, Sloveenia)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8210
Doktoritöö "High-Accuracy Reference Standards for Quantitative Two-Photon Absorption Spectroscopy" kaitsmine
Küberneetika instituudi doktorant Sophie Maria Teresa Marinucci de Reguardati kaitseb 17. augustil 2017 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "High-Accuracy Reference Standards for Quantitative Two-Photon Absorption Spectroscopy" ("Kõrgtäpsusega standardid kvantitatiivses kahefootonses neeldumisspektroskoopias"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja II õppehoone ruumis U02-102 (Ehitajate tee 5).
Käesolevas väitekirjas on teostatud eksperimendid mittelineaarse optika vallas, kus on muu hulgas rekordilise täpsusega mõõdetud rea orgaaniliste fluorofooride kahe footoni neeldumise absoluutne ristlõige ja selle sõltuvus ergastava valguse lainepikkusest ehk kahe footoni neeldumise spekter.
Mõõtmiste tulemusena on loodud põhjalikult kontrollitud andmebaas, mis on omataoliste hulgas kõrge täpsuse ja usaldusväärsuse poolest unikaalne. Kasutades loodud andmebaasi, on võimalik oluliselt tõhustada mittelineaarse spektrosoopia eksperimente, s.h. femtosekundlaserite footonite voo omaduste määramist, mis on paljudel juhtudel mõõtmisvea peamine põhjus. Töö teine oluline praktiline tulem seisneb selles, et välja töötatud uudne metoodika tõhustab optimeeritud materjalide väljaarendamist mitmete mittelineerse optika rakenduste tarbeks.
Juhendaja juhtivteadur Aleksander Rebane (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut)
Oponendid:
- vanemassistent Arnulf Rosspeinter (Genfi Ülikool, Šveits)
- vanemteadur Koit Mauring (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?8432
Doktoritöö "Urea- and Creatinine-Based Parameters in the Optical Monitoring of Dialysis: The Case of Lean Body Mass and Urea Rebound Assessment" kaitsmine
Tervisetehnoloogiate instituudi doktorant Ruth Tomson kaitseb 30. augustil 2017 algusega kell 12:00 oma doktoritööd "Urea- and Creatinine-Based Parameters in the Optical Monitoring of Dialysis: The Case of Lean Body Mass and Urea Rebound Assessment" ("Uureal ja kreatiniinil põhinevad parameetrid neeruasendusravi optilises monitooringus: patsiendi lihasmassi ja uurea tagasilöögi efekti hindamine"). Kaitsmine toimub TTÜ majandusmaja ruumis SOC-212 (Akadeemia tee 3).
Käesoleva töö eesmärk oli uurida neeruasendusravi optilise monitooringu meetodi rakendamise võimalusi uureal ja kreatiniinil põhinevate parameetrite hindamiseks patsiendi lihasmassi ja uurea tagasilöögi efekti näitel. Töö esimene osa annab ülevaate neerude funktsioonidest, neerupuudulikkusest ja neeruasendusravi võimalustest. Teine osa keskendub kahele väikese molekulmassiga ainele, uureale ja kreatiniinile, ning dialüüsijärgsele tagasilöögi efektile. Kolmandas osas käsitletakse neeruasendusravi optilise monitooringu põhimõtteid. Neljas osa keskendub autori eksperimentaalsele uurimistööle, mis viidi läbi Tallinnas ja Linköpingis. Kogutud optiliste ja biokeemiliste andmete põhjal töötati välja mudel kreatiini kontsentratsiooni hindamiseks dialüsaadis. Uuriti võimalust rakendada neeruasendusravi optilist monitooringu meetodit patsientide lihasmassi muutuste ja dialüüsijärgse uurea tagasilöögi efekti hindamiseks.
Juhendajad professor Ivo Fridolin, vanemteadur Fredrik Uhlin ja vanemteadur Merike Luman (TTÜ)
Oponendid:
- dotsent Daniel Schneditz (Grazi Meditsiiniülikool, Austria)
- dotsent Łukasz Tymecki (Varssavi Ülikool, Poola)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7744
Doktoritöö "Online Lurking: Definitions, Implications, and Effects on E-participation" kaitsmine
Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis kaitseb Noella Janine Britta Edelmann eksternina oma doktoritööd "Online Lurking: Definitions, Implications, and Effects on E-participation". Kaitsmine toimub 5. juulil 2017 algusega kell 15:00 TTÜ majandusmaja ruumis SOC-413 (Akadeemia tee 3).
Online-maailm on paljude jaoks loomulik elu- ja toimimiskeskkond, mis on toonud kaasa tavapärasest erinevaid ja sageli ka toimijaile endile teadvustamata käitumismustreid. Asjakohastes uurimustes jõutakse tihti järeldusni, et veebikasutajatest väiksem osa on aktiivsed ja suurem osa passiivsed kasutajad, nimetades viimsid ka luurijateks (lurkers), isegi kui selline järeldus ei pruugi põhineda esinduslikul valimil. Niisiis tekib küsimus, kes või mis need luurijad on?
Lisaks sellele, et veebis luurimisele on võimalik anda mitmeid erinevaid definitsioone, toob väitekiri välja ka selle, et luurimine kätkeb endas tegevusi nii internetis kui ka väljapool netikeskkonda. Uurimistööst nähtub, et luurimisele antud definitsioon mõjutab seda, milline teaduslik lähenemine valitakse, milliseid tulemusi saadakse ja kuidas saadud tulemusi rakendatakse.
Juhendajad professor Robert Krimmer (TTÜ) ning professor Peter Parycek (Danube Ülikool Kremsis, Austria)
Oponendid:
- professor Tobias Ley, Tallinna Ülikool, Eesti)
- Dr Andy Williamson (Edinburgi Parlament, Suurbritannia)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7711
Doktoritöö "Formation and Growth of Cu2ZnSnS4 Monograin Powder on Molten CdI2" kaitsmine
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant God´Swill Chimezie Nkwusi kaitseb 30. juunil 2017 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Formation and Growth of Cu2ZnSnS4 Monograin Powder on Molten CdI2" ("Cu2ZnSnS4 moodustumine ja monoterapulbri kasv CdI2 sulafaasi keskkonnas"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja VI A õppehoone ruumis U06A-201.
Antud doktoritöö keskendub keemiliste protsesside uurimisele, mis toimuvad Cu2ZnSnS4 (CZTS) süntees-kasvatusel sulas CdI2-s eesmärgiga selgitada välja võimalused ühefaasilise monoterapulbri sünteesiks, mis sobib kasutamiseks absorberkihina monoterakiht-päikesepatareides. Töö eesmärgiks oli kirjeldada keemilisi vastasmõjusid CZTS pooljuhtühendi sünteesiprotsessis osalevate lähteühendite ja sulafaasilist keskkonda võimaldava CdI2 vahel ja leida võimalused CZTS ühefaasilise monoterapulbrilise absorbermaterjali sünteesiks ja tootmiseks. Uuringud olid vajalikud, kuna ühefaasilise absorbermaterjali saamine sulades soolades on keerukas mitmete kõrvalühendite tekkevõimaluse tõttu ja kuna CZTS sünteeskasvatuse keemilist kulgu CdI2-s polnud seni veel uuritud.
Juhendaja vanemteadur Mare Altosaar (TTÜ)
Oponendid:
- PhD Kaia Ernits (Crystalsol OÜ, Eesti)
- teadur Filipe Neves (Riiklik Energeetika ja Geoloogia Laboratoorium LNEG, Portugal)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7690
Doktoritöö "Determining Biogas Yield from Industrial Biodegradable Waste" kaitsmine
Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Argo Kuusik kaitseb 29. juunil 2017 algusega kell 12:00 oma doktoritööd "Determining Biogas Yield from Industrial Biodegradable Waste" ("Biolagunevatest tootmisjääkidest biogaasi saagise määramine"). Kaitsmine toimub TTÜ majandusmaja ruumis SOC-213 (Akadeemia tee 3).
Anaeroobne kääritamine ning saadava biogaasi ja digestaadi kasutamine on maailmas muutumas järjest olulisemaks biolagunevate jäätmete käitlemise tehnoloogiaks lisaks elektri- ja soojusenergia tootmisele jäätmete põletamise teel. Biogaasi tootmine põhineb peamiselt mesofiilsel või termofiilsel anaeroobse kääritamise protsessil, mille käigus lagundatakse tooraines (substraadis) sisalduv orgaaniline aine (proteiinid, rasvad ja süsivesikud) ja saadakse biogaas ja kääritusjääk ehk digestaat. Erinevate biojäätmete üheks võimalikuks käitlemisviisiks on kooskääritamine reoveesettega, mis võimaldab suurendada biogaasi saagist.
Käesoleva uurimustöö eesmärgiks oli teostada ühe-astmelised katsed läbivoolureaktorites, et määrata biolagunevate jäätmete biogaasi saagis ja hinnata biogaasi tootmise väljavaateid. Katsed teostati kooskääritamise protsessis. Käesoleva doktoritöö tulemusena on reoveesete ja tööstusettevõtete jäätmed sobivateks substraatideks kooskääritamisel. Uuringute käigus tehtud digestaadi analüüsid näitasid selle sobivust kasutamiseks põllumajanduses eeskätt väetisena ja mulla omaduste (huumusesisalduse) parandajana ning peale kuivaine sisalduse tõstmist ka potentsiaalse haljastusmaterjalina.
Juhendaja professor Karin Pachel (TTÜ)
Oponendid:
- vanemteadur Pekka E. Pietilä (Tampere Tehnikaülikool, Soome)
- teadur Anne Menert (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7712
Doktoritöö "Selection of Functional Starter Bacteria for Type I Sourdough Process" kaitsmine
Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Marianna Surženko kaitseb 28. juunil 2017 algusega kell 12:00 oma doktoritööd "Selection of Functional Starter Bacteria for Type I Sourdough Process" ("Funktsionaalsete starterbakterite selektsioon Tüüp I rukkileivajuuretise tootmiseks"). Kaitsmine toimub TTÜ loodusteaduste maja ruumis SCI-109 (Akadeemia tee 15).
Antud töö peamine eesmärk oli selekteerida välja stabiilne, metaboolselt aktiivne ja funktsionaalne piimhappebakterite starterkultuur I tüüpi juuretise tootmiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks määrati kriitilised tehnoloogilised parameetrid, mis mõjutavad tööstusliku I tüüpi rukkijuuretise stabiilsust; kasutati neid parameetreid vastupidavate piimhappebakteritüvede selekteerimiseks; isoleeriti ning iseloomustati dominantsed tüved. Lisaks uuriti rukkileiva mikrobioloogilise riknemise eest vastutavate hallituste mitmekesisust.
Uuringus tuvastati püsiva kääritamistemperatuuri märkimisväärset rolli stabiilse mikrobioloogilise populatsiooni saavutamises tööstuslikus juuretises. Hooajalised kõikumised fermentatsioonitemperatuuris uuritavates väikestes leivatööstustes väljendusid juuretise keemilise ja mikrobioloogilise koostise ebastabiilsuses. See omakorda põhjustas fermentatsiooni ebaõnnestumist ning alandas lõpptoote kvaliteeti.
Juhendaja vanemteadur Inga Sarand (TTÜ)
Oponendid:
- Dr Delphine Sicard (Prantsuse Riiklik Agronoomia Uurimisinstituut, Prantsusmaa)
- professor Gražina Juodeikiene (Kaunase Tehnikaülikool, Leedu)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7674
Doktoritöö "Study of ZnO:In, Zn(O,S) and Sb2S3 Thin Films Deposited by Aerosol Methods" kaitsmine
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant Merike Kriisa kaitseb 28. juuni. 2017 algusega kell 15:00 oma doktoritööd "Study of ZnO:In, Zn(O,S) and Sb2S3 Thin Films Deposited by Aerosol Methods" ("Aerosoolmeetoditel sadestatud ZnO:In, Zn(O,S) ja Sb2S3 õhukeste kilede uurimine"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja VIA õppehoone ruumis U06A-201 (Ehitajate tee 5).
Elektrienergia tarbimise kasvuga on tekkinud nõudlus alternatiivsete, loodusesõbralike ja jätkusuutlike energiaallikate järele. Mõistlik variant oleks koguda päikeenergiat ja muuta see elektriks päikesepatareidega. Päikesepatareide laialdasemaks kasutamiseks on vaja vähendada patareide tootmiskulusid. Päikesepatareid peavad olema valmistatud odavatest, keskkonnasõbralikest ja külluslikult leiduvatest materjalidest efektiivsete ning ökonoomsete tehnoloogiatega. Käesolevas doktoritöös kasutatakse õhukeste kilede valmistamiseks kahte aerosooli sadestamisel põhinevat meetodit - keemiline pihustuspürolüüs (CSP) ja keemiline sadestamine aurufaasist aerosooli kaasabil (AA-CVD).
Antud töö eesmärgiks oli sadestada elektrit juhtivad ZnO:In kiled klaas ja polümeersetele alustele CSP meetodil ja uurida aluse temperatuuri ja lahuse pihustuskiiruse mõju kilede füüsikalistele omadustele. Teiseks, kasvatada Zn(O,S) puhverkihid AA-CVD meetodil ja uurida tehnoloogiliste muutujate nagu reaktiivgaasi ja kandegaasi voolukiirus mõju Zn(O,S) kihtide omadustele. Lisaks, rakendada valmistatud puhverkihte Cu(In,Ga) S,Se)2 tüüpi absorberiga päikesepatareides. Kolmandaks, sadestada Sb2S3 absorber kiled CSP meetodiga ning uurida aluse temperatuuri ja pihustuslahuse koostise mõju Sb2S3 kilede omadustele.
Juhendajad juhtivteadur Malle Krunks ja vanemteadur Ilona Oja Acik (TTÜ)
Oponendid:
- Dr. Stephan Bücheler (EMPA Swiss Federal Laboratories for Materials Science and Technology , Šveits)
- Dr. Kaia Ernits (Crystalsol OÜ, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7676
Doktoritöö "Radio Spectrum and Power Optimization Cognitive Techniques for Wireless Body Area Networks" kaitsmine
T. J. Seebecki elektroonikainstituudi doktorant Tauseef Ahmeed kaitseb 26. juunil 2017 oma doktoritööd "Radio Spectrum and Power Optimization Cognitive Techniques for Wireless Body Area Networks" ("Raadiospektri ja võimsuse optimeerimise kognitiivsed tehnikad traadita kehavõrkudele"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja II õppehoone ruumis U02-208 (Ehitajate tee 5).
Raadiotehnoloogiate areng on avanud uusi võimalusi traadita side valdkonnas. Paljud traadita (mh litsentseeritud tehnoloogiatel põhinevad) võrgud üritavad korraga kasutada sama spektrit, mis on seega muutumas napiks ressursiks maailmas. Keskkonnast teadliku intelligentse raadio mõiste nimega kognitiivne raadio võeti kasutusele 21. sajandi alguses, tulevaste traadita tehnoloogiate ja teenuste nõuetele vastamiseks.
Selles doktoritöös on ülesanded seotud raadio keskkonna ja heterogeensuse uurimisega kognitiivsetes raadiovõrkudes. Töös esitatakse mittejuhendatud õppega spektrile juurdepääsu ja jagamise meetodit, mis kasutab masinõppe alamvarianti – kinnitusega õppimist. Lisaks sellele kirjeldab doktoritöö sünergiat kognitiivse raadio kontseptsiooni ja areneva traadita kehapiirkonna võrgu tehnoloogia vahel.
Juhendaja professor Yannick Le Moullec (TTÜ)
Oponendid:
- professor Olivier Berder (Rennes´i Ülikool, Prantsusmaa)
- professor Marta Rencz (Budapesti Tehnika- ja Majandusülikool, Ungari)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7677
Doktoritöö "Renovation and Energy Performance Improvement of Estonian Wooden Rural Houses" kaitsmine
Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Üllar Alev kaitseb 26. juunil algusega kell 10:00 oma doktoritööd "Renovation and Energy Performance Improvement of Estonian Wooden Rural Houses" ("Eesti puidust maaelamute renoveerimine ja energiatõhususe parandamine"). Kaitsmine toimub TTÜ energeetikamaja ruumis NRG-131 (Ehitajate tee 5).
Käesolevas doktoritöös on analüüsitud renoveerimislahendusi vanade maamajade energiatõhususe parandamiseks Eesti külmas kliimas. Uuringud põhinevad nii välimõõtmiste kui ka näidisobjektide modelleerimise tulemustel. Välimõõtmistega 51 traditsioonilises maaeramus selgitati välja sisekliima näitajad, konstruktsioonide hetkeolukord, välispiirete õhupidavus ja üldine renoveerimisvajadus. Külmas kliimas on seespoolne lisasoojustamine niiskustehniliselt riskantne lahendus. Hallituse arengu vältimiseks seinakonstruktsioonides varieeriti arvutusmudelis peamisi seespoolse lisasoojustamise niiskustehnilist toimivust mõjutavaid parameetreid ja arvutati hallituse kasvu tõenäosus. Tuginedes välimõõtmistele valideeriti energiasimulatsioonide mudelid ja arvutati nende abil erinevate renoveerimismeetmetega saavutatava energiakasutuse standardtingimustel. Energia-renoveerimise meetmete paketid arvutati vastavalt erinevatele soovitud eesmärkidele.
Juhendaja professor Targo Kalamees (TTÜ)
Oponendid:
- professor Vasco Peixoto de Freitas (Porto Ülikool, Portugal)
- professor Raimondas Bliudzius (Kaunase Tehnikaülikool, Leedu)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7675
Doktoritöö "Decision-Making Tool Development for Used Industrial Equipment Life Cycle Evaluation and Improvement" kaitsmine
Mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant Viktoria Baškite kaitseb 20. juunil 2017 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "Decision-Making Tool Development for Used Industrial Equipment Life Cycle Evaluation and Improvement" ("Otsustustehnoloogia arendus kasutatud tööstusseadmete elutsükli hindamiseks ja parendamiseks"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja V õppehoone ruumis U05-216 (Ehitajate tee 5).
Käesoleva töö põhieesmärgiks oli välja töötada otsustamise roheraamistik ja lähenemisviis kasutatud tööstusseadmete elutsükli pikendamiseks selle lõppetapil, mis võimaldab ettevõtetel maksimaalselt rakendada oma ressursse ja saavutada pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikkust vähendades keskkonnamõju.
Uurimistöö käigus selgitati, et taastaastamine on tänapäeval rohetehnoloogia arenduse seisukohalt kõige paljulubavam elutsükli lõppstrateegia. Uuriti ja käsitleti erinevaid olemasolevaid rohetootmise tööriistakomplekte kasutamiseks väikese ja keskmise suurusega tööstusfirmades kasutatud tööstusseadmete tehnilise seisukorra hindamiseks ja kontrolliks.
Juhendaja teadur Tatjana Karaulova (TTÜ)
Oponendid:
- professor Guido Capaldo (Federico II nimeline Napoli Ülikool, Itaalia)
- professor Leonid Chechurin (Lappeenranta Tehnikaülikool, Soome)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7672
Doktoritöö "Renovation Need and Performance of Envelopes of Concrete Apartment Buildings in Estonia" kaitsmine
Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Simo Ilomets kaitseb 28. juunil 2017 algusega kell 10:00 oma doktoritööd "Renovation Need and Performance of Envelopes of Concrete Apartment Buildings in Estonia" ("Eesti raudbetoon suurpaneelelamute piirdetarindite renoveerimisvajadus ja toimivus"). Kaitsmine toimub TTÜ energeetikamaja ruumis NRG-131 (Ehitajate tee 5).
Vananevate raudbetoonist korterelamute tuleviku üle diskuteeritakse ühiskonnas nii Eestis kui ka naaberriikides. Viimatised uuringud korterelamute tehnilise seisukorra kohta osutavad, et konstruktsioonid on üldiselt rahuldavas seisus (v.a. teatud fassaadid, rõdud ja varikatused). Peamised puudused on seotud sisekliima, energiatõhususe ning hoone ehitusfüüsikalise toimivusega, mis suurendavad sisekeskkonnast tulenevat ehitusfüüsikalist koormust hoone piirdetarinditele. Välised kliimakoormused mõjutavad betooni terasarmatuuri korrosiooni. Seega on vajalik teadmistepõhiselt ning süvitsi uurida piirdetarindite renoveerimisvajadust ning renoveerimislahenduse ehitusfüüsikalist toimivust.
Töö tulemusena on soovituslik parandada ventilatsiooni ning välispiirded lisasoojustada.
Juhendaja professor Targo Kalamees (TTÜ)
Oponendid:
- professor Jari Puttonen (Aalto Ülikool, Soome)
- Dr. Karolis Banionis (Kaunase Tehnikaülikool, Leedu)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7670
Doktoritöö "Simulation and Experimental Study on Energy Management of Circulating Centrifugal Pumping Plants with Variable Speed Drives" kaitsmine
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant Levon Gevorkov kaitseb 15. juunil 2017 algusega kell 10:00 oma doktoritööd "Simulation and Experimental Study on Energy Management of Circulating Centrifugal Pumping Plants with Variable Speed Drives" ("Muudetava kiirusega ajamitega tsentrifugaalpupmadega varustatud tsirkulatsioonpumbajaamade energiahaldussüsteemide simuleerimine ja eksperimentaalne uurimine"). Kaitsmine toimub TTÜ energeetikamaja ruumis NRG-422 (Ehitajate tee 5).
Käesolev doktoritöö keskendub sellele kuidas pumpade seire- ja muudetava kiirusega ajamisüsteemid võivad vähendada energiakulu.
Töö tulemusena leiti, et pumpamisele kuluva energia ebaefektiivse kasutamise peamised põhjused on energiakadude ignoreerimine ja muudetava kiirusega ajamite poolt pakutavate võimaluste mittekasutamine, mis omakorda põhjustavad pumpade üledimensioneerimist ja energiaefektiivsuse langemist.
Käesolev doktoritöö näitab ära võimalused energiakulu vähendamiseks suurendades pumpade karakteristikutel pumpade tööpiirkondi ja määrates nendes tööpiirkondades parima efektiivsusega piirkonnad.
Juhendaja professor Valery Vodovozov (TTÜ)
Oponendid:
- professor Dr. Istvan Vajda (Obuda Ülikool, Ungary)
- professor Alecksey Anuchin (Moskva Energeetika Instituut, Venemaa)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7669
Doktoritöö "Degradation of Persistent Micropollutants in Suspended-Bed Reactor by Photocatalytic Oxidation and Combination of Biological Treatment with Photocatalysis" kaitsmine
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant Natalja Pronina kaitseb 13. juunil 2017 algusega kell 12:00 oma doktoritööd "Degradation of Persistent Micropollutants in Suspended-Bed Reactor by Photocatalytic Oxidation and Combination of Biological Treatment with Photocatalysis" ("Püsivate mikrosaasteainete lagundamine keevkihtreaktoris fotokatalüütilise oksüdatsiooniga ning bioloogilise oksüdatsiooni kombineerimine fotokatalüüsiga"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja III õppehoone ruumis U03-103 (Ehitajate tee 5).
Ravimite olemasolu looduslikes veekogudes on oluline keskkonnaprobleem selliste ainete negatiivse mõju tõttu tervisele ja keskkonnale. Ravimid pärinevad erinevatest allikatest, nagu näiteks põllumajandus-, tööstus- ja olmereoveest, sattudes keskkonda läbi tavapärase reoveepuhasti. Üks võimalikest lahendustest selliste bioloogiliselt püsivate saasteainete kõrvaldamiseks on kasutada süvaoksüdatsiooniprotsesse nagu fotokatalüüs. Vaatamata fotokatalüüsi ilmsele võimele püsivaid veesaasteaineid tõhusalt lagundada, on fotokatalüütilise töötluse rakendamine vee puhastamiseks praegu piiratud, peamiselt seetõttu, et katalüsaatori eraldamine peale töötlust on kulukas. Seega tuleb täiustada fotokatalüsaatori kinnitamismeetodit, et rakendada seda kihi materjalina fotoreaktoris, milles saab saasteaineid efektiivselt viia UV-A kiiritatud katalüsaatori pinna lähedusse. Käesolev uurimistöö keskendub katalüsaatori kandjale kinnitamismeetodi leidmisele, et seda rakendada keevkihi põhimõttel töötavas reovee töötlemissüsteemis. Uurimistöö eesmärgiks on ka selle süsteemi toime hindamine ravimite eemaldamiseks ja antud süsteemi biooksüdatsiooniga kombineerimise võimalikkuse hindamine keskkonnas esilekerkivate mikrosaasteainete tõhustatud ärastamiseks.
Juhendaja vanemteadur Marina Kritševskaja (TTÜ)
Oponendid:
- professor Dr. Santiago Esplugas (Barcelona Ülikool, Hispaania)
- dotsent Taavo Tenno (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7661
Doktoritöö "The Restoration of Nationally Protected Estonian Manor Parks in the Light of the Florence Charter" kaitsmine
Tartu kolledži doktorant Nele Nutt kaitseb 12. juunil 2017 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "The Restoration of Nationally Protected Estonian Manor Parks in the Light of the Florence Charter" ("Riiklikult kaitstavate Eesti mõisaparkide restaureerimisest Firenze harta valguses"). Kaitsmine toimub TTÜ energeetikamaja ruumis NRG-621.
Käesoleva töö uurimisküsimus tuleneb Firenze hartas määratletud ajaloolise pargi kui arhitektuurse kompositsiooni väärtusest. Esmalt analüüsiti Firenze hartas väljatoodud ajaloolise pargi koostisosi, ning selgitati välja kõige paremini säilinud osad ning erinevate osade roll arhitektuurse kompositsiooni moodustamisel. Tulemusena selgus, et ajaloolistes parkides on kõige terviklikumalt säilinud osa pargipuistu, mis üksiti kannab ka pargi arhitektuurses kompositioonis määravat rolli. Pargi puistu piisav säilivus võimaldab uurida parki kui arhitektuuriteose kompositsiooni, mille puhul on olulisteks kriteeriumiteks selle vorm ja maht.
Töös ei vaadelda parki kui bioloogilist substantsi, vaid käsitletakse parki kui arhitektuuriteost ning uuritakse pargi ehitusmaterjali (puistut) ehk tegemist on ehitusmälestise materjaliuuringutega. Uuringus kasutati dendroloogiliste inventuuride raames kogutud andmeid, mille põhjal koostati statistilise andmeanalüüsi abil pargi puistu mudel. Puistu mudelit kirjeldati puistukoosseisu valemina, mis omakorda loob võimaluse pargi- ja metsapuistute võrdlemiseks tulevikus.
Firenze harta põhimõtteid järgiva restaureerimise jaoks kõige olulisem on töö lõpptulemusena koostatud puistu koosseisuvalem, mis kirjeldab puude liigilist jagunemist Balti-Saksa mõisapargis.
Juhendaja professor Zenia Kotval (TTÜ)
Oponendid:
- professor Lilian Hansar (Eesti Kunstiakadeemia)
- professor Trish Machemer (Michigani Ülikool, USA)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7636
Doktoritöö "Design and Optimization of Permanent Magnet Generator with Outer Rotor for Wind Turbine Application" kaitsmine
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant Oleg Kudrjavtsev kaitseb 5. juunil 2017 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Design and Optimization of Permanent Magnet Generator with Outer Rotor for Wind Turbine Application" ("Tuuleagregaadis kasutatava välisrootoriga püsimagnetgeneraatori projekteerimine ja optimeerimine"). Kaitsmine toimub TTÜ energeetikamaja ruumis NRG-422 (Ehitajate tee 5).
Püsimagnet-sünkroongeneraatorid (PMS-generaatorid) on väikese võimsusega tuuleagregaatides kasutamiseks üks kõige efektiivsematest generaatoritüüpidest. Teiste generaatoritüüpidega võrreldes on PMSgeneraatoritel mitmeid märkimisväärseid eelised, nagu näiteks kõrge kasutegur, hea töökindlus ja kõrge väärtusega ühikvõimsus aktiivmaterjalide massiühiku kohta.
Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks on projekteerida, optimeerida, valmistada ja katseliselt uurida ning rakendada PMS-generaator H-tüüpi tuulerootoriga väikese võimsusega tuuleagregaadis. PMS-generaatori töökindlus ja eluiga sõltuvad tugevasti magnetite ja mähiseisolatsiooni töötemperatuurist. Seetõttu uuriti käesolevas töös süvitsi PMS-generaatori soojuslikke nähtusi ja temperatuurivälja jaotust, seda eriti ületemperatuuride suhtes tundlikes sõlmedes. Samuti uuriti põhjalikult püsimagnetite võimaliku demagneetumise riske ja nende vältimist, mis omakorda mõjutab generaatori töökindlust ja eluiga.
Juhendajad dotsent Aleksander Kilk ja vanemteadur Toomas Vaimann (TTÜ)
Oponendid:
- dotsent Pia Lindh (Lappeenranta Tehnikaülikool, Soome)
- dotsent Sergei Loginov (Pskovi Ülikool, Venemaa)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7662
Doktoritöö "Use of Mother-Daughter Multi-Bioreactor Systems for Studies of Steady State Microbial Growth Space" kaitsmine
Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Sten Erm kaitseb 30. mail 2017 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Use of Mother-Daughter Multi-Bioreactor Systems for Studies of Steady State Microbial Growth Space" ("Ema-tütre multireaktorite süsteemide kasutamine mikroorganismide püsiseisundis kasvuruumi uurimisel"). Kaitsmine toimub TTÜ loodusteaduste maja ruumis SCI-109 (Akadeemia tee 15).
Erinevate keskkonnatingimuste juures mikroobide füsioloogia uurimine on oluline nii baasteaduses kui ka tootmisprotsesside optimeerimisel.
Käesolevas töös kirjeldati püsiseisundis oleva mikroobide kasvuruumi uurimiseks väljatöötatud bioreaktorite süsteemi (ema-tütarreaktor süsteemi), mis võimaldab katsete alustamist eelstabiliseeritud mikroobikultuuriga. Süsteemi tööpõhimõte seisneb mikroobikultuuri stabiliseerimises ühes reaktoris (emareaktor) ning järgnevas kultuuri ülekandes süsteemi teistesse reaktoritesse (tütarreaktorid), misläbi on viimastes võimalik alustada kohe peale ülekannet kvantitatiivset füsioloogia analüüsi. Muutes kontrollitult emareaktoris oleva kultuuri füsioloogilist seisundit ning teostades korduvalt kultuuri ülekandeid tütarreaktoritesse on võimalik kombineerida erinevaid kultiveerimismeetodeid, seega saab uurida paljude keskkonnaparameetrite mõju.
Juhendajad professor Raivo Vilu ja vanemteadur Kaarel Adamberg (TTÜ)
Oponendid:
- Professor Peter Neubauer (Berliini Tehnikaülikool, Saksamaa)
- Professor Juris Vanags (Riia Tehnikaülikool, Läti)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7630
Doktoritöö "A Type-Theoretical Study of Nontermination" kaitsmine
Tarkvarateaduse instituudi doktorant Niccoló Veltri kaitseb 26. mail 2017 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "A Type-Theoretical Study of Nontermination" ("Tüübiteoreetiline uurimus mittetermineeruvusest"). Kaitsmine toimub TTÜ küberneetika maja ruumis CYB-101 (Akadeemia tee 21B).
Tarkvara usaldusväärsuse jaoks on oluline suuta õigesti analüüsida muuhulgas programmide mittelõpetavat käitumist. Kuid see ülesanne on märkimisväärselt subtiilne ning seotud takistustega, millel on fundamentaalsed põhjused. Oma doktoritöös avab Niccolò seda problemaatikat ning formaliseerib mittetermineeruvuse matemaatikat sõltuva tüübiteooria vahenditega.
Juhendajad professor Tarmo Uustalu (TTÜ) ja dr. James Chapman (Strathclyde'i Ülikool, Ühendkuningriik)
Oponendid
- Dr. Venanzio Capretta (Nottinghami Ülikool, Ühendkuningriik)
- Dr. Martín Escardó (Birminghami Ülikool, Ühendkuningriik)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7631
Doktoritöö "Structures and Catalytic Properties of Titanium and Iridium Based Complexes" kaitsmine
Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Irina Osadchuk kaitseb 25. mail 2017 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Structures and Catalytic Properties of Titanium and Iridium Based Complexes" ("Titaani ja iriidiumi komplekside struktuur ja katalüütilised omadused"). Kaitsmine toimub TTÜ loodusteaduste maja ruumis SCI-109 (Akadeemia tee 15).
Katalüsaatoreid, sealhulgas üleminekumetallikompleksidel põhinevaid, kasutatakse tööstuses laialdaselt. Katalüsaatorite disainimine on raske ülesanne, sest on vaja arvesse võtta arvukalt erinevaid vastastikmõjusid. Tõhusa ja pikaealise katalüsaatori loomisel on oluliseks eelduseks reaktsioonimehhanismist arusaamine ning metall-ligand ja ligand-ligand vastastikmõjude tundmine.
Käesoleva doktoritöö põhieesmärk oli titaani ja iriidiumi kompleksühendite ja nende poolt katalüüsitavate reaktsioonide uurimine ning katalüsaatorite ja reaktsioonikomplekside koostisosade vastastikmõju analüüs kasutades tihedusfunktsionaalide teooriat.
Juhendajad dotsent Toomas Tamm (TTÜ) ja dotsent Mårten Ahlquist (KTH)
Oponendid:
- professor Peeter Burk (Tartu Ülikool)
- professor Matti Haukka (Jyväskylä Ülikool, Soome)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7624
Doktoritöö "A Computational Approach for Rational Monomer Selection in Molecularly Imprinted Polymer Synthesis" kaitsmine
Materjali- ja keskkonnatehnoloogia doktorant Roman Boroznjak kaitseb 22. mail 2017 algusega kell 12:00 oma doktoritööd "A Computational Approach for Rational Monomer Selection in Molecularly Imprinted Polymer Synthesis" ("Monomeeride valiku protsessi modelleerimine optimaalse monomeeri leidmiseks molekulaarselt jäljendatud polümeeride sünteesil"). Kaitsmine toimub TTÜ peamaja VI õppehoone ruumis U06A-229.
Molekulaarne jäljendamine on kaasaegne tehnoloogia antikeha-analoogsete materjalide valmistamiseks molekulaarsel tasemel teatud sihtmolekulide sidumiseks ja eristamiseks. Molekulaarse jäljendamise tehnoloogia põhineb sihtmolekulide suhtes tundlike „mälupesade“ loomises polümeeri maatriksis.
Selliselt valmistatud molekulaarselt jäljendatud polümeeride (MJP) eeliseks võrreldes looduslike retseptoritega on võimalus neid laboritingimustes sünteesida, tagades sellega parema keemiliste omaduste stabiilsuse, hea temperatuuritaluvuse, omaduste reprodutseeritavuse ja odavama hinna võrreldes looduslike analoogide – retseptoritega.
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli monomeeride valiku protsessi molekulaarne modelleerimine optimaalse monomeeri leidmiseks MJP valmistamiseks proteiini selektiivseks määramiseks. Mudelproteiiniks (sihtmolekuliks) valiti Immuunoglobuliin G (IgG) kui üks enim esindatud antikehi inimese seerumis.
Juhendajad vanemteadur Vitali Sõritski ja professor Andres Öpik (TTÜ)
Oponendid
- professor Arunas Ramanavicius (Vilniuse Ülikool, Leedu)
- Dr. Krzysztof Noworyta (Poola Teaduste Akadeemia)
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7629