Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Doktoritöö kaitsmine: Andrei Kervališvili, "Stability of Compressed Steel Elements in Fire Conditions: a Probabilistic Approach"
Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Andrei Kervališvili kaitseb 19. detsembril 2019 algusega kell 10:00 oma doktoritööd "Stability of Compressed Steel Elements in Fire Conditions: a Probabilistic Approach" ("Surutud teraselementide stabiilsus tulekahju olukorras: tõenäosuslik käsitlus"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli energeetikamaja ruumis NRG-226 (Ehitajate tee 5).
Juhendaja dotsent Ivar Talvik (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor František Wald (Tšehhi Tehnikaülikool Prahas, Tšehhi Vabariik)
- professor Mikko Malaska (Tampere Tehnikaülikool, Soome)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13792
Doktoritöö kaitsmine: Mart Reimund, "New Aspects in Stabilization and Activation Mechanisms of Lipoprotein Lipase"
Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Mart Reimund kaitseb 20. detsembril 2019 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "New Aspects in Stabilization and Activation Mechanisms of Lipoprotein Lipase" ("Uudsed aspektid lipoproteiinlipaasi stabiilsuse ja aktiivsuse regulatsioonis"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli loodusteaduste maja ruumis SCI-109 (Akadeemia tee 15).
Epidemioloogilised ja geneetilised uuringud on näidanud, et kõrgenenud triglütseriidide tase inimeste vereplasmas – hüpertriglütserideemia – on sõltumatu ja põhjuslik südame-veresoonkonna haiguste riski faktor. Viimane on peamine surmapõhjustaja üle kogu maailma. Vereplasma triglütseriidide metabolismi võtmeensüüm on lipoproteiinlipaas (LPL), mille aktiivsus määrab vere triglütseriidide kontsentratiooni. Seetõttu on viimasel ajal mitmed ravimifirmad asunud välja töötama ravimikandidaate eesmärgiga tõsta LPL-i aktiivsust, et vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski patsientidel, kellel on hüpertriglütserideemia.
Antud doktoritöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas uuriti LPL-i ja ensüümi transportimisel kriitilist tähtsust omava valgu GPIHBP1 vahelist interaktsiooni, kasutades erinevadi biofüüsikalisi meetodeid.
Doktoritöö teises osas töötati biofüüsikalise meetodi isotermilise tiitrimis-kalorimeetria baasil välja uudne lähenemine LPL-i aktiivsuse määramiseks füsioloogilistele lähedastel tingimustel ehk lahjendamata inimese vereplasmas.
Viimases doktoritöö osas kasutati väljatöötatud kalorimeetrilist meetodit, et uurida uudse triglütseriide alandava ravimikandidaadi omadusi inimese vereplasmas.
Juhendaja juhtivteadur Aivar Lõokene (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- kaasprofessor Saskia Neher (Põhja-Carolina Ülikool, USA)
- vanemteadur Kaido Viht (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13772
Doktoritöö kaitsmine: Tarvi Teder, "Structural and Catalytic Aspects of the Catalase-Related Fatty Acid Hydroperoxide Lyase"
Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Tarvi Teder kaitseb 13. detsembril 2019 algusega kell 13:00 oma doktoritöö "Structural and Catalytic Aspects of the Catalase-Related Fatty Acid Hydroperoxide Lyase" ("Katalaasilaadse hüdroperoksiidlüaasi struktuursed ja katalüütilised omadused"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli loodusteaduste maja ruumis SCI-109 (Akadeemia tee 15).
Pehmete korallide arahhidoonhappe (AA) metabolismis on kesksel kohal unikaalne liitvalk, katalaasilaadne alleenoksiidsüntaas-lipoksügenaas (cAOS-LOX). Liitvalgu C-terminaalne LOX domeen katalüüsib AA oksüdatsiooni 8R-hüdroperoksüeikosatetraeenhappeks (8R-HpETEks), mis N-terminaalse cAOS domeeni poolt konventeeritakse alleenoksiidiks (AO). AO-d kui ebastabiilset produkti detekteeritakse tema stabiilsete lõpp-ühendite, α-ketooli ja tsüklopentenooni, kaudu. Hiljuti identifitseeriti pehmest korallist Capnella imbricata kaks kõrge identsusega liitvalku, cAOS-LOX-a ja cAOS-LOX-b. Stressikatsed pehme koralliga C. imbricata näitasid kõrgenenud cAOS-LOX-a geeniekspressiooni ja aktiivsust, kusjuures cAOS-LOX-b tase jäi muutumatuks. Antud katsega näidati, et cAOS-LOX-a on seotud koralli üldise stressivastusega, kuid cAOS-LOX-b funktsioon vajab edasist uurimist.
Esmase produktide analüüsi põhjal selgus, et cAOS-LOX-b katalüüsib α-ketooli ja tsüklopentenooni asemel tundmatuid polaarseid ühendeid. Käesolevas teesis näidati, et cAOS-LOX-b liitvalgu LOX domeen katalüüsib AA-st 8R-HpETE, mis N-terminaalse domeeni poolt konventeeritakse (5Z)-8-okso-okateenhappeks ehk C8-oksohappeks ja (3Z,6Z)-dodekadienaaliks ehk C12-aldehüüdiks. Kusjuures mõlemate aldehüüdsete fragmentide oksorühmad sisaldavad hapnikke 8R-HpETE hüdroperoksürühmast. See tähendab, et hemiatsetaalse vaheühendi moodustamisel vesi ei osale. Seesugust taimedele omast lüaasset aktiivsust ei ole varem loomades täheldatud. Koralli cAOS-b ja taime hüdroperoksiidlüüas (HPL) katalüüsivad identset reaktsiooni, mistõttu antud töös nimetati cAOS-b katalaasilaadseks hüdroperoksiidlüaasiks (cHPL).
Juhendaja professor Nigulas Samel ja teadur Helike Lõhelaid (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor Ernst H. Oliw (Uppsala Ülikool, Rootsi)
- professor Ago Rinken (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13770
Doktoritöö kaitsmine: Erko Õunapuu, "Analysis and Design Optimisation of Glass Structures"
Mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant Erko Õunapuu kaitseb 20. detsembril 2019 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Analysis and Design Optimisation of Glass Structures" ("Klaaskonstruktsioonide analüüs ning optimeerimine"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli V õppehoone ruumis U05-216 (Ehitajate tee 5).
Kaasajal kasutatakse klaasi kandeelemendina nii arhitektuuris kui konstrueerimises laiemalt. Ehitiste fassaadide, keerukate ja prominentsete konstruktsioonide projekteerimine, kus klaas on domineeriv materjal, eeldab inseneridelt ja teadlastelt teadmiste avardamist katmaks uusi materjalide mudeleid, struktuuranalüüsi ja disaini meetodeid.
Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks on metodoloogia väljatöötamine klaaspaneelide ja konstruktsioonide täpsemaks/kaasaegseks analüüsiks ja optimeerimiseks.
Töö tulemusena töötati välja metodoloogia klaaspaneelide ja konstruktsioonide analüüsiks, mis põhineb teoreetilise analüüsi, eksperimentaalsete uurimuste ja numbrilise analüüsi kombineerimisel. Viimane lähenemine võimaldab integreerida eksperimentaalsed määratud jääkpinged lõplike elementide simulatsiooni-mudelisse. Klaasist katusepaneeli optimeerimiseks töötati välja kaasaegne optimeerimise algoritm, mis põhineb tehisnärvivõrkude ja multikriteriaalse geneetilise algoritmi kombineeritud kasutamisel.
Väljatöötatud metodoloogiat testiti edukalt konkreetsete klaaskonstruktsioonide korral ja see metoodika on ilmselt laiendatav üldisema klassi klaaskonstruktsioonide jaoks.
Juhendajad professor Jüri Majak ja professor Martin Eerme (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor David Bassir (Burgundia Franche-Comté Ülikool, Prantsusmaa)
- teadur Tõnu Leemet (Eesti Maaülikool)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13771
Doktoritöö kaitsmine: Anti Haavajõe, "Development of Equipment and Mathematical Model for Manufacturing of Steered Fibre Laminate"
Mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant Anti Haavajõe kaitseb 19. detsembril 2019 algusega kell 9:00 oma doktoritööd "Development of Equipment and Mathematical Model for Manufacturing of Steered Fibre Laminate" ("Seadmete ja matemaatilise mudeli arendamine muutuva kiuga laminaadi valmistamiseks"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli V õppehoone ruumis U05-216 (Ehitajate tee 5).
Käesolev doktoritöö, mis uurib muutuva kiu suunaga laminaadi projekteerimist ja valmistamistehnoloogiaid, on lühikokkuvõte temaatikast kirjutatud artiklitest. Uurimisteekonna alguses sai püstitatud eesmärk uurida muutuva kiu suunaga laminaadi projekteerimise võimalusi ja muutuva kiuga laminaadi projekteerimise teoreetilisi aluseid ja mudelite loomise võimalusi, saada selgust, mis on selles valdkonnas maailmas ära tehtud, ja mis on veel võimalik teha. On olnud teada fakt, et automatiseeritud kiulaotus on olnud olemas juba mõnda aega, kuid siiski on tegemist piisavalt uue nähtusega komposiitide maailmas, mille tõttu on informatsiooni ja algteadmisi selle kohta võrdlemisi raske leida ja on seetõttu sobilik ka doktoritöö temaatikaks. Sellel, miks informatsiooni on raske leida, on ka teine põhjus. Kuna enamus selles valdkonnas teadust ja arendustegevust tegevad asutused on eraettevõtted nagu näiteks Mtorres, Electroimpact, Coriolis, BA Composites ja Fives Group (Denkena et al., 2016), siis soovist oma turupositsiooni hoida, kogutud teadmisi ja oskusteavet väga heldelt ei jagata. Üheks töö põhiülesandeks oligi omandada teadmised ja oskusteave sellest tehnoloogiast, et hiljem need teadmised ja kogemused praktikasse rakendada ja seeläbi tõsta Eestis komposiitmaterjalidega tegutsevate ettevõtete taset ja konkurentsivõimet. Automatiseeritud kiulaotuse kõige suuremaks miinuseks on tema kõrge sisseseadmise hind, mis teeb ta raskesti kättesaadavaks just väiksematele ja keskmise suurusega ettevõttetele. Uurimisgrupi eesmärk oli uurida võimalusi sääraste seadmete kättesaadavamaks muutmisel ja seda just läbi hinna.
Juhendajad vanemteadur Meelis Pohlak ja professor Jüri Majak (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor Marco Di Sciuva (Torino Polütehnikum, Itaali)
- dotsent Helle Hein (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13768
Doktoritöö kaitsmine: Omranpour Shahreza Babak, "Severe Plastic Deformation of Metals by Using High Pressure Torsion Extrusion"
Mehaanika ja tööstustehnika instituudis kaitseb 17. detsembril 2019 algusega kell 11:00 Omranpour Shahreza Babak eksternina oma doktoritööd "Severe Plastic Deformation of Metals by Using High Pressure Torsion Extrusion" ("Metallide süvaplastne deformeerimine kõrgsurve-väändeekstrusiooni meetodil"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli V õppehoone ruumis U05-215 (Ehitajate tee 5).
Käesolevas doktoritöös uuriti metallide süvaplastse deformeerimise uudset tehnikat, nimelt kõrgsurve-väändeekstrudeerimist (HPTE) ja selle protsessi mõju puhaste metallide mikrostruktuurile ja omadustele. Doktoritöös uuriti kahte tüüpi kristallivõrega metalle: tahkkesendatud kuupvõrega alumiiniumi ja ruumkesendatud kuupvõrega nioobiumi.
Töö tulemusena võib järeldada, et HPTE on tõhus meetod nanokristallilise struktuuriga puhaste metallide tootmiseks. Alumiiniumi kõvadusindeks tõusis 1.5 korda ja nioobiumil 2.5 korda, mis kinnitab HPTE olulist mõju metallide mehaanilitele omadustele. Võrreldes teiste SPD protsessidega, näiteks HPT-ga ja ECAP-ga, realiseerub selle meetodi korral maksimaalne terade peenendumisvõime materjalis, ning võimaldab ka nende mehaaniliste omaduste olulist paranemist vaid ühekordse ekstrusiooni tulemusena.
Juhendajad vanemteadur Lembit Kommel (Tallinna Tehnikaülikool) ja Julia Ivanisenko (Karlsruhe Tehnikainstituut)
Oponendid:
- professor Alexei Vinogradov (Norra Teadus- ja Tehnikaülikool)
- professor Boris Straumal (Venemaa Teaduste Akadeemia)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13767
Doktoritöö kaitsmine: Marek Jarkovoi, "Harmonic Current Summation Using Probabilistic Bivariate Modelling"
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant Marek Jarkovoi kaitseb 16. detsembril 2019 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Harmonic Current Summation Using Probabilistic Bivariate Modelling" ("Vooluharmoonikute summeerimine rakendades kahe muutujaga tõenäosuslikku modelleerimist"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli energeetikamaja ruumis NRG-422 (Ehitajate tee 5).
Mittelineaarsete koormuste kasutuselevõtt madalpinge-jaotusvõrkudes on kaasa toonud koormusvoolude moonutuse pideva tõusu. Toitekvaliteedi apsketist lähtudes võivad harmoonilised voolud põhjustada võrkudes probleeme nagu pingemoonutused, resonantsnähtused, seadmete rikked, toitekaod jms. Selleks, et võrku paremini optimeerida ja seda vastavalt planeerida, on tarvis hinnata harmooniliste voolude tasemeid madalpinge-jaotusvõrkudes.
Lõputöös uuriti harmooniliste voolude esinemist madalpinge-jaotusvõrkudes ja analüüsiti elamumajapidamistes leiduvaid võimalikke harmooniliste voolude allikaid ning anti ülevaade harmooniliste voolude omaduste ja mõõtmistulemuste kohta.
Töö tulemused näitasid, et väljapakutud vooluharmoonikute mudelite ja meetodite abil on võimalik teostada summeerimise simulatsioone täpsusega, mis on võrreldav seadistuse mõõtetäpsusega. Tulemused pakuvad edaspidiseks tööks arvestatava lähtekoha, mis võimaldab täiendavate uuringute toel hinnata vooluharmoonikute ulatust ja esinemise tõe näosust madalpinge-jaotusvõrkudes.
Juhendajad professor Lauri Kütt ja PhD Toomas Vinnal (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- vanemteadur Alexander Novitskiy (Ilmenau Tehnikaülikool, Saksamaa)
- Petr Toman (Brno Tehnikaülikool, Tšehhi Vabariik)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13769
Doktoritöö kaitsmine: Maxim Yashin, "Adaptive Wear Mechanisms of Diamond Coatings at Room and Elevated Temperatures"
Mehaanika ja tööstustehnika instituudi doktorant Maxim Yashin kaitseb 17. detsembril 2019 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Adaptive Wear Mechanisms of Diamond Coatings at Room and Elevated Temperatures" ("Teemantpinnete adaptiivkulumise mehhanismid toa- ja kõrgendatud temperatuuridel"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli peamaja Võppehoone ruumis U05-216 (Ehitajate tee 5).
Teemantpinnete suur kõvadus, hea kulumiskindlus ja madal hõõrdekoefitsient on nende võtmeomadused, võimaldades neid kasutada laialdaselt triboloogilistes rakendustes. Üheks teemantpinnete põhiliseks kasutusalaks masinaehituses on lõikeriistad.
Varasemad uuringud TTÜ-s puudutavad süsinikku sisaldavate kihtide moodustumist, kulumisel lainete ja vagude teket pinnal ja teemantpinnete läbipainet. Saadud tulemused osutasid pinde iseseadustumisele hõõrdumisel. Teemantpinnete pinna iseseadustumise teoreetilised alused ja kulumise mehhanismid on vajalikud pinnete triboloogiliste omaduste sügavamaks mõistmiseks. Lisaks sellele on lõikeriistade efektiivse kaitse vajalik tööks pinnete korral kõrgtemperatuursetes kasutustes. Käesolev doktoritöö käsitleb mikro-(MCD) ja nanokristalsete (NCD) teemantpinnete tribouuringuid toa- ja kõrgendatud temperatuuridel, nende iseseadustumist lähtudes mittetasakaalulisest termodünaamilisest käsitlusest ja teemantpinnete läbipaindest.
Töö eesmärkideks oli a) hõõrdumisel ja kulumisel aset leidvate protsesside mõistmine lähtudes iseseadustumise teooriast, b) selgitada välja alusmaterjali ja temperatuuri mõju kulumisel pinde läbipainele ja c) arendada meetodit teemantpinde kaitseks oksüdatsiooni vastu kõrgetel temperatuuridel.
Töö tulemusena selgitati välja kulumise mehhanismid, võimalik läbipaine nii toa- kui kõrgtemperatuursel kulumisel ja supermäärimise ilming, arendati välja efektiivne moodus triboomaduste tagamiseks kõrgtemperatuurse liugekulumise tingimustes.
Juhendajad Vitali Podgurski (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- kaasprofessor František Lofaj (Slovakkia Teaduste Akadeemia, Slovakkia)
- vanemteadur Sergei Vlassov (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13743
Doktoritöö kaitsmine: Egon Astra, "Transmission Fiber Nonlinearity Mitigation in Optical Communication Links Using Phase-Sensitive Parametric Amplifiers"
Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi doktorant Egon Astra kaitseb 13. detsembril 2019 algusega kell 10:00 oma doktoritööd "Transmission Fiber Nonlinearity Mitigation in Optical Communication Links Using Phase-Sensitive Parametric Amplifiers" ("Edastusfiibri mittelineaarsete mõjutuste vähendamine optilistes sidesüsteemides faasitundlike parameetriliste võimendite abil"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli peamaja II õppehoone ruumis U02-409 (Ehitajate tee 5).
Käesolevas väitekirjas uuritakse fiiberoptilise ülekandeliini mittelineaarsete mõjutuste (eeskätt iseenesliku faasimodulatsiooni) vähendamise võimalusi faasitundlike optiliste võimendite abil. Selleks on teostatud mahukad numbrilised arvutused ja eksperimentaalsed katsed ühe kanali ja polarisatsiooniga kahe-moodiliselt faasitundlikult võimendatud fiiberoptilistes ülekandeliinides.
Selles väitekirjas on esitletud esimene märkimisväärne fiiberoptilise ülekandeliini edastuskauguse suurenemine (5.6 korda) 10 GBaudises edastussüsteemis juhul, kui faasitundlikke optilisi võimendeid kasutatakse tavapäraste faasi-mittetundlike võimendite asemel. Sümboli edastuskiiruse suurenemisel avaldub töörežiim, mille korral dispersiooni mõjupikkus muutub lühemaks kui liinilõigu pikkus ning faasitundlike optiliste võimendite mittelineaarsete mõjutuste vähendamise võimekus väheneb. Selles väitekirjas pakutakse välja ning uuritakse kahte võimalikku meetodit 28 GBaudise faasitundlikult võimendatud optilise sideliini mittelineaarsete mõjutuste vähendamise võimekuse tõstmiseks.
Juhendajad professor Peter Avo Andrekson (Chalmersi Tehnikaülikool) ja professor Toomas Ruuben (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- kaasprofessor Michael Galili (Taani Tehnikaülikool, Taani)
- kaasprofessor Pierpaolo Boffi (Milano Polütehnikum, Itaalia)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13734
Doktoritöö kaitsmine: Nelly Oldekop, "Investigation of the Eddy Viscosity for a Breaking Wave in the Surf Zone"
Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Nelly Oldekop kaitseb 10. detsembril 2019 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "Investigation of the Eddy Viscosity for a Breaking Wave in the Surf Zone" ("Turbulentse viskoossusteguri määramine murdlaine piirkonnas ranna-alal"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli peamaja V õppehoone ruumis U05-215 (Ehitajate tee 5).
Käesolev dissertatsioon keskendub turbulentse viskoossusteguri teoreetilisele määramisele ranna-alal, kuna see on üks problemaatilisemaid küsimusi ranniku lainete hüdrodünaamikas. Mitmed hüdrodünaamika ja sette transpordi mudelid kasutavad empiirilisi valemeid turbulentse viskoossusteguri jaoks. Käesolevas töös kasutatud teoreetiline valem turbulentse viskoossusteguri arvutamiseks murdlaine protsessis sileda kaldpõhjaga füüsilises mudelis aga näitab, et laine levimisel varieerub turbulentne viskoossustegur nii ajas kui ruumis ja on vähemalt ühe suurusjärgu võrra suurem kui vastav molekulaarne viskoossustegur.
Doktoritöö käigus läbi viidud mõõtmiste põhjal arvutati murdlaine nihkekiirus, turbulentne kineetiline energia ja turbulentne viskoossustegur.
Juhendajad dotsent Janek Laanearu (Tallinna Tehnikaülikool) ja PhD Toomas Liiv (Corson LCC)
Oponendid:
- professor Ping Dong (Liverpool´i Ülikool, Suurbritannia)
- professor Boriss Gjunsburgs (Riia Tehnikaülikool, Läti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13751
Doktoritöö kaitsmine: Raimo Simson, "Overheating Prevention and Daylighting in Buildings without Mechanical Cooling"
Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Raimo Simson kaitseb 9. detsembril 2019 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "Overheating Prevention and Daylighting in Buildings without Mechanical Cooling" ("Ülekuumenemise vältimine ja loomuliku valguse tagamine mehaanilise jahutuseta hoonetes"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli VI õppehoone ruumis U06A-201 (Ehitajate tee 5).
Kaasaegsetes madala energiatarbega hoonetes, kus pole mehaanilisi jahutussüsteeme, millel on õhutihedad, madala soojusläbivusega välispiirded ning sageli suured klaaspinnad, on ülekuumenemine üha tavalisem probleem ning seda ka külma kliimaga riikides. Käesoleva töö eesmärk on lahendada elamute ja mitteeluhoonete ülekuumenemise hindamise ja ennetamise probleeme, keskendudes passiivsetele meetmetele ja loomuliku valguse tagamisele.
Tulemuste põhjal töötati välja metoodika, mis võimaldab sisetemperatuuri mõõtmistulemuste põhjal ligikaudselt hinnata hoone vastavust suvise ruumitemperatuuri nõudele. Päikese- ja päevavalguse analüüs rõdude varjestamise efekti osas näitas vastuolu insolatsiooni ja ülekuumenemise vältimise nõuete vahel. Tulemused näitavad, et ülekuumenemise nõude tagamiseks tuleks insolatsioonianalüüs pika ajaperioodi asemel teostada kindla päeva kohta. Klassiruumide fassaadianalüüs näitas, et passiivne disain on Eesti kliimas võimalik ja milliseid tehnilisi lahendusi on vaja ülekuumenemise ja päevavalguse kriteeriumide täitmiseks.
Juhendajad professor Jarek Kurnitski ja professor Hendrik Voll (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor Susan Clare Roaf (Heriot-Watt Ülikool, Šotimaa)
- kaasprofessor Enrico Fabricio (Torino Polütehnikum, Itaalia)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13733
Doktoritöö kaitsmine: Siim Sultson, "Stalinist Urban Ensembles in East Estonian Oil-Shale Mining and Industrial Town Centres: Formation Mechanisms and Urban Space Identity as the Potential for Spatial Development"
Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Siim Sultson kaitseb 11. detsembril 2019 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Stalinist Urban Ensembles in East Estonian Oil-Shale Mining and Industrial Town Centres: Formation Mechanisms and Urban Space Identity as the Potential for Spatial Development" ("Ida-Eesti põlevkivikaevandus- ja -tööstuslinnade keskuste stalinistlikud linnaansamblid: kujunemise mehhanismid ja linnaruumi identiteet kui ruumilise arengu potentsiaal"). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli Inseneriteaduskonna õppehoone ruumis U03-222 (Ehitajate tee 5).
Doktoritöö uurimisobjektideks on Ida-Eesti põlevkivikaevandus- ja -tööstuslinnad Sillamäe, Kohtla-Järve, Ahtme, Sompa, Kukruse, Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Jõhvi ja Viivikonna sõjajärgsel stalinistlikul perioodil (1944–1955) fookusega nende linnade keskuste stalinistlikel ansamblitel ja linnaruumil. Need linnad moodustasid aastatel 1944 kuni 1991 Nõukogude Liidu jaoks 4000 km2 suurusel territooriumil põlevkivivarude kaevandamise ning elektrienergiat, kütet, põlevkivi õli, põlevkivi gaasi ja põlevkivitooteid tootva tööstuse selgroo. Teiste põlevkivikaevandus- ja -tööstuslinnade taustal oli Sillamäe kui suletud linn keskendunud põlevkivibaasil uraanioksiidide tootmisele, mis tegi selle linna Nõukogude tuumatööstuse jaoks oluliseks, olles aastatel 1944–1952 (1955) strateegilise tähtsusega. Külma sõja alguses sai Ida-Eesti tööstusregioon üheks strateegiliselt tähtsaimaks lääneterritooriumiks Nõukogude Liidus.
Doktoritöö eesmärk on määrata kindlaks Ida-Eesti põlevkivikaevandus- ja -tööstuslinnade Kohtla-Järve, Sillamäe, Ahtme, Sompa, Kukruse, Kiviõli, Jõhvi, Kohtla-Nõmme ja Viivikonna kujunemise mehhanismid ning identiteet fookusega nende linnade keskuste stalinistlikel linnaansamblitel ja linnaruumil sõjajärgsel stalinistlikul perioodil (1944–1955). Mehhanismid tuleb määrata kindlaks selleks, et heita valgust Ida-Eesti nõukogude stalinistliku linnaplaneeringu ja linnaruumi alakasutatud potentsiaalile linnaruumi kavandamise alal. Doktoritöö käsitab teemat 1930. aastatest kuni 1950. aastate keskpaigani hõlmava Nõukogude Liidu stalinistliku linnaplaneeringu põhimõtete ja praktika, nõukogude stalinismi perioodi aastatel 1944 kuni 1955 hõlmava Eesti linnaplaneeringu põhimõtete ja praktika ning 1930. aastate iseseisvusperioodi hõlmava Eesti linnaplaneeringu praktika taustal. Doktoritöö analüüsib nende külma sõja ajal nõukogude helget tulevikku ja riigi võimsust kehastama pidanud esinduslike ansambliliste linnade rajamise põhjuseid, protsesse ja eesmärke.
Ida-Eesti põlevkivikaevandus- ja -tööstuslinnade stalinistlike linnaansamblite ja generaalplaanide analüüs määrab kindlaks nende linnade linnaplaneeringu ja linnaruumi mudeli ning kompositsioonilise identiteedi.
Juhendajad: Karin Hallas-Murula, PhD ja Nele Nutt, PhD (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- emeriitprofessor Aino Elina Niskanen, PhD (Aalto Ülikool, Helsinki, Soome)
- juhtivteadur Georgy Smirnov, kunstiteaduste kandidaat, PhD (Riikllik Kunstiõppe Instituut, Moskva, Venemaa)
- lektor Tõnis Tatar, PhD (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13724
Doktoritöö kaitsmine: Tarmo Mere, "Introduction to Minimize Sunk Costs in Electricity Network Tariff"
Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi doktorant Tarmo Mere kaitseb 2. detsembril 2019 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Introduction to Minimize Sunk Costs in Electricity Network Tariff" ("Sissejuhatus uppunud kulude minimeerimiseks elektrivõrgu tariifis"). Kaitsmine toimub Tehnikaülikooli energeetikamaja ruumis NRG-523 (Ehitajate tee 5).
Antud doktoritöö analüüsib võimalusi „uppunud“ kulude minimeerimiseks elektrivõrgu tariifis ning muudatusi, mida on vaja teha regulatsioonis, et toetada sellele suunatud innovatsiooni elektrivõrkudes. Teema aktuaalsus on suurenemas, kuna muutunud tarbimisharjumused ning uue tehnoloogia kasutuselevõtt tarbijate poolt on muutnud või muutmas elektrivõrgu madala asustustihedusega piirkondades kohati mittevajalikuks enne selle kasuliku eluea lõppu.
Juhendaja Arvi Hamburg, PhD
Oponendid
- professor Matti Lehtonen (Aalto Ülikool, Soome)
- professor Andres Annuk (Eesti Maaülikool)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13722
Doktoritöö kaitsmine: Jiří Tintěra, "Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia"
Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Jiří Tintěra kaitseb 5. detsembril 2019 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia" ("Kahanevate linnade elukeskkonna taaselustamine Valga linna näitel"). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamaja ruumis NRG-226 (Ehitajate tee 5).
Käesolev doktoritöö kaardistab kohalike omavalitsuste võimalusi reageerida elanikkonna kahanemisega kaasnevatele negatiivsetele tagajärgedele linnaruumis. Töö keskendub ruumipoliitilistele vahenditele, mida saab omavalitsus kasutada, selleks et linnaruum muutuks atraktiivsemaks ja mahajäetud ning alakasutatud piirkondi oleks linnas vähem. Väitekiri lähtub hüpoteesist, et linnaruumi mõju kodanike sidemetele oma kodulinnaga on märkimisväärne ning seega mängib linnaruumi kvaliteedi paranemine võtmerolli kahanevas planeerimises. Kriitiline küsimus, mida väitekiri esitab, on: milliseid ruumipoliitilisi vahendeid saavad kasutada omavalitused väikestes kahanevates linnades oma mahajäetud ja alakasutatud alade taaskasutusele võtmiseks postsotsialistliku Euroopa konteksti arvestades?
Väitekiri annab kohalikele omavalitsustele väikestes kahanevates linnades rakendatavaid nõuandeid ja soovitusi, kuidas parandada oma ruumilisi poliitikastrateegiaid mahajäetud ja alakasutatud alade taaselustamiseks ja riigiaparaadile soovitusi regulatsioonide kohandamiseks kahanevate omavalitsuste vajaduste järgi. Soovitused lähtuvad Eesti spetsiifilisest kontekstist, nagu majandusarengu madalam tase, erasektori suurem osakaal eluasemefondist, väiksem riiklik tugi omavalitsusele ja avaliku sektori piiratud rahalised vahendid. Töö soovib algatada laiemat arutelu teemal, mida Eesti riik ja ühiskond saaksid teha kahanevate linnade elanike jaoks.
Juhendajad dotsent Aime Ruus ja professor Zenia Kotval (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- Dr. Bianca Radu (Babes-Bolyai´ Ülikool, Rumeenia)
- dotsent Riin Alatalu (Eesti Kunstiakadeemia)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13718
Doktoritöö kaitsmine: Ursula Toom, "Ordovician and Silurian Trace Fossils of Estonia"
Geoloogia instituudi doktorant Ursula Toom kaitseb 4. detsembril 2019 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Ordovician and Silurian Trace Fossils of Estonia" ("Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu jäljekivistised Eestis"). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamaja ruumis NRG-131 (Ehitajate tee 5).
Jäljekivistised ehk ihnofossiilid on erinevate organismide elutegevuse tulemusel tekkinud settekivimite tekstuurid. Sageli on jäljekivistised ainsaks tõendiks väljasurnud organismidest ja nende eluviisist aidates seeläbi kirjeldada mineviku elurikkust ning selle arengut läbi geoloogilise aja. Ihnofossiile ja nende kooslusi kasutatakse laialdaselt sedimentoloogias ning paleokeskkonna uuringutes, tõendamaks vee liikumist, settimise kiirust, toitainete kättesaadavust, hapnikusisaldust jt parameetreid. Jäljekivistised on paremini säilunud ja uuritud merelistes terrigeensetes setendites. Madalmerelise karbonaatse settekeskkonna jäljekivistised on märgatavalt vähem tähelepanu pälvinud, seda eriti Paleosoikumi osas. Seetõttu on senised arusaamad jäljekivistisi tekitanud organismide evolutsiooni ja leviku kohta nii ajas kui ruumis puudulikud ning globaalselt ühekülgsed. Eesti Ordoviitsiumi–Siluri settekivimite läbilõige on esinduslik näide karbonaatse sedimentatsiooniga epikontinentaalsest merest. Baltoskandia paleobasseini elustik ja keskkonnamuutused on üldiselt hästi uuritud, kuid jäljekivistisi on Eestist kirjeldatud vähe ja nende levikumustreid ei ole varasemalt analüüsitud.
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on seda lünka täita ning dokumenteerida karbonaatse madalmere jäljekivististe taksonoomilist koosseisu ja levikumustreid Eesti materjali alusel. See aitaks paremini mõista Baltoskandia ja kogu maailma madalmerelise fauna ökoloogiat ja selle arengut läbi murranguliste sündmuse Maa ajaloos (Ordoviitsiumi biomitmekesistumine ja Ordoviitsiumilõpu massväljasuremine).
Juhendajad professor Olle Hints (Tallinna Tehnikaülikool) ja vanemteadur Olev Vinn (Tartu Ülikool)
Oponendid:
- professor Luis A. Buatois (Saskatooni Ülikool, Kanada)
- vanemteadur Oive Tinn (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13721
Doktoritöö kaitsmine: Tarvo Vaarmets, "Investor Decisions and the Path to the Stock Market"
Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Tarvo Vaarmets kaitseb 19. novembril 2019 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Investor Decisions and the Path to the Stock Market" ("Investori otsused ja teekond aktsiaturuni"). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli majandusmaja ruumis SOC-213 (Akadeemia tee 3).
Majandusteaduses on väga pikalt võimutsenud arusaam, et inimestena teeme enda jaoks kõige ratsionaalsemaid rahanduslikke otsuseid. Käitumuslik rahandus on suhteliselt noore teadusdistsipliinina selle uskumuse aga viimastel kümnenditel kõikuma löönud, väites, et meie rahanduslikes otsustes on oluline roll ka psühholoogial. Antud doktoritöö annabki omapoolse panuse senikestvasse traditsioonilise ja käitumusliku rahanduse diskussiooni, uurides üksikinvestori käitumist ja lähtudes seega mikrotasandi perspektiivist. Töö keskendub investorite erialavaliku, aktsiaturul osalemise ja dispositsiooni efekti tagamaade ja seotud valikute põhjuste analüüsimisele, kasutades põhjalikku, unikaalset andmestikku. Viimane lubab uurida investorite käitumist sellise detailsusastmega ja sellistest aspektidest, mis varasemas käitumusliku rahanduse kirjanduses ei ole olnud andmepiirangute tõttu võimalik. Doktoritöö oluliseks teaduspanuseks on senisest põhjalikum teadmine, kuidas eksamitulemused, haridus ja ka muud sotsioökonoomilised karakteristikud mõjutavad investorite eriaalavalikut, aktsiaturul osalemise otsust ja dispositsiooni efekti.
Juhendaja vanemteadur Tõnn Talpsepp (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor Matti Keloharju (Aalto Ülikool, Soome)
- dotsent Fabio Filipozzi (Estonian Business School (EBS), Eesti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13714
Doktoritöö kaitsmine: Merli Reidolf, "Knowledge Networks and Local Resources Shaping Innovation in Rural Areas"
Ärikorralduse instituudi doktorant Merli Reidolf kaitseb 28. novembril 2019 kell 13.00 oma doktoritööd „Knowledge Networks and Local Resources Shaping Innovation in Rural Areas“ („Teadmusvõrgustikud ja kohalikud ressursid innovatsiooni kujundajatena maapiirkondades“). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli majandusmaja ruumis SOC-211C (Akadeemia tee 3).
Käesoleva töö lähtekohaks on ühelt poolt see, et maapiirkonna ettevõtluskeskkonnad ei toeta piisavalt ettevõtete edukat toimimist ning seetõttu peavad ettevõtjaid selle korvamiseks rakendama teatud kompensatsiooni¬strateegiaid. Teiselt poolt on nendes piirkondades erinevaid ressursse, mida saab kasutada innovatsioonini viivates tegevustes. Töö eesmärk on analüüsida, kuidas maapiirkondades asuvad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted kasutavad teadmusvõrgustikke ja kohalikke ressursse innovatsiooniallikatena.
Väitekiri panustab maapiirkonna innovatsioonialastesse aruteludesse, analüüsides innovatsiooni maapiirkonnas keerukate sotsiaalsete protsesside kaudu. Töö pakub välja mudeli, mis aitab analüüsida ettevõtete teadmusvõrgustikes kujunenud suhteid ning nende aktiivsust ja tugevust ning kasulikkust innovatsioonile. Lisaks pakub töö näiteid, kuidas kohalikud ressursid üksi või erinevates kombinat¬sioonides panustavad maapiirkonna ettevõtete innovatsioonitegevustesse. Selline kohalike ressursside tähtsustamine vastandub mõnevõrra aglomeratsiooni ja klasterdumise olulisusele kui üldlevinud innovatsioonieeldustele. Töö esitleb mudelit, mis aitab kohalikke ressursse esile tuua.
Innovatsioon maapiirkonnas on mitmetahuline ja kindlasti mittelineaarne protsess, mida mõjutavad kohalikud tingimused ja innovatsioon omakorda mõjutab kohalikke ressursse, traditsioone ja piirkonna arenguradasid. Töös on ära toodud erinevad protsessid, mis demonstreerivad, kuidas innovatsioon ja traditsioonid võivad üksteist toetada või takistada ning mõjutada piirkondade arenguradasid. Seeläbi rõhutab töö innovatsiooniprotsesside keerukust ja mõju vahetutele ning kaugematele toimijatele. Originaalsust lisab tööle näidete toomine Kesk- ja Ida-Euroopast, mis seni on innovatsiooniuuringutes olnud suhteliselt vähe uuritud piirkond.
Juhendaja vanemteadur Urve Venesaar (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor Dr. Martina Fromhold-Eisebith (RWTH Aacheni ülikool, Saksamaa)
- dotsent Mervi Raudsaar (Tartu ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud ülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13719
Doktoritöö kaitsmine: Regina Erlenheim, "Designing Proactive Public Services"
Tarkvarateaduse instituudi doktorant Regina Erlenheim kaitseb 15. novembril 2019 algusega kell 15:00 oma doktoritööd "Designing Proactive Public Services" ("Proaktiivsete avalike teenuste disainimine"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli infotehnoloogia maja ruumis ICT-638 (Akadeemia tee 15A).
Doktoritöö on valminud koostöös Swinburne´i Tehnikaülikooliga Austraalias doktoriõppe koostöölepingu raames.
Arvestades tehnoloogia üha kasvavat tähtsust ühiskonnas, on muutunud üha olulisemaks mõista, kuidas IKT-põhiseid e-teenuseid tõhusalt disainida, pakkuda ja rakendada. Viimastel aastatel on suurenenud proaktiivsete e-teenuste tähtsus avalikus sektoris.
Väitekirja uudsus seisneb analüüsis, mis põhineb tähelepanekul, et valitsused on järjest enam huvitatud ennetavate ja proaktiivsete e-teenuste arendamise ja rakendamisest. Samas on sellel alal veel teadustöö piiratud. Käesolev doktoritöö viitab sellele ja eeldab, et proaktiivsed avalikud teenused muudavad inimeste igapäevaelu lihtsamaks ja igapäevase bürokraatia lahendamiseks kuluks vähem aega.
Käesolev doktoritöö annab oma panuse neljas põhivaldkonnas. Esiteks esitletakse proaktiivsete teenuste meta-mudelit, mis põhineb eelneval agent-orienteeritud modelleerimise lähenemisel (Sterling ja Taveter, 2009). Teiseks tutvustatakse kontseptuaalset reaktiivset-proaktiivset teenusruumi. Kolmandaks aitab väitekiri kaasa proaktiivsete teenuste disainimiseks avalikus sektoris pakkudes välja nimekirja konkreetsete valdkondlike juhistega. Lõpuks tutvustatakse reaktiivsus-proaktiivsuse spektrit, mis on uus lähenemisviis proaktiivsuse mõistmiseks ja klassifitseerimiseks avaliku teenuse osutamise kontekstis.
Juhendajad vanemteadur Kuldar Taveter (Tallinna Tehnikaülikool) ja emeriitprofessor Leon Sterling (Swinburne´i Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor Josef Küng (Johannes Kepleri Ülikool, Austria)
- professor Eusebio Scornavacca (Baltimore´i Ülikool, USA)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13702
Doktoritöö kaitsmine: Erve Sõõru, "Mismatch of Sleep and Work Arrangements among Research and Development Employees and Personalisation of Sleep Studies"
Tervisetehnoloogiate instituudi doktorant Erve Sõõru kaitseb 15. novembril 2019 algusega kell 14:30 oma doktoritööd "Mismatch of Sleep and Work Arrangements among Research and Development Employees and Personalisation of Sleep Studies" ("Teadus- ja arendustöötajate une ja töökorralduse ebakõlad ning uneuuringute personaliseerimine"). Kaitsmine toimub tehnikaülikooli infotehnoloogia maja ruumis ICT-507AB (Akadeemia tee 15A).
Huvi une ja unehäirete vastu on viimastel aastakümnetel kasvanud. Unehäireid esineb järjest sagedamini, need häirivad inimeste igapäevast toimetulekut ja võivad halvendada töötulemusi. Inimesi võib liigitada oma ööpäevaste rütmide järgi hommikutüübiks, õhtutüübiks ja liigitamata tüübiks. Tavapäraselt eeldatakse, et kõik eelnimetatud tüübid peavad järgima "üheksast viieni" töögraafikuid, kus individuaalseid vajadusi ei ole võimalik arvestada. Siiski võib arvata, et kõikidele kronotüüpidele ei sobi töötamine varastel hommikutundidel ja mõned tüübid eelistaksid tööaega, mis on erinev tavapärasest.
Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, millist tüüpi kronotüüpide unerežiim on häiritud töökorralduse tõttu, ning leida, milliste kronotüüpide loominguline tööhõive kannatab magamisharjumuste tõttu. Selle pilootuuringu eesmärk on teema algatamine, jättes samas ruumi edasisteks suuremahulisemateks uuringuteks.
Töö teiseks eesmärgiks oli leiutada uneuuringuteks kasutatav isiku tuvastamise meetod ja seade. Kõige sagedamini kasutatav andur unehäirete uurimiseks on pulssoksümeeter, millel on oluline roll hüpokseemia varajases avastamises ja oksühemoglobiini desaturatsiooni demonstreerimisel öötundidel. Valminud meetod ja seade on mõeldud individuaalse uneuuringu läbiviimiseks kodustes tingimustes. Personaliseeritud pulssoksümeeter suudab tuvastada, kas seadet kasutab uuringu perioodi jooksul keegi kolmas isik.
Juhendajad professor Peeter Ross ja professor Aaro Hazak (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor Tarja Saaresranta (Turu Ülikool, Soome)
- lektor Heli Tähepõld (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13701