Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Juba järgmisel aastal: TTÜ sinu taskus
TalTechDigital toob ülikoolis vajalikud asjaajamised ja muudki võimalused mugavalt ning turvaliselt töötajate taskusse.
Elektroonilise õppe- ja töökorraldusega kaasneb positiivse paratamatusena suurem vabadus ja paindlikkus oma igapäevaelu efektiivsemalt korraldada. Eesti edulugu e-riigina on muljetavaldav mitte ainult väljast-, vaid ka seestpoolt vaadelduna. Oleme harjunud elektroonilise asjaajamisega sedavõrd, et sellest on saanud uus mõõdupuu kogu meie ametialase, õppetöö või kodanikukohustusega seotud suhtluskogemuse hindamiseks.
Täna võib väita, et uueks põhiplatvormiks mis tahes teenuse lõppkasutajaga suhtlemiseks on saanud mobiiltelefon ja üha suurem hulk elu hõlbustavaid rakendusi on väga tuntavalt muutnud inimeste eelistusi ja ärimudeleid laiemas tähenduses. Tehnoloogiliste uuendustega on kaasa minemas ka TTÜ – näeme kaasaskantavaid nutiseadmeid kõige olulisema seadmeklassina uute IT lahenduste väljatöötamisel ja rakendame nn mobile first põhimõtet.
Positiivsete näidetena võib tuua üliõpilaste poolt hästi vastu võetud mobiilidele kohandatud ÕISi (https://mois.ttu.ee) ja veebisirviku võimalustele kohalduvat responsive design’i põhimõtetel arendatud siseveebi keskkonda (https://portal.ttu.ee), milles näeme tulevikus ülikooli nn ühe akna rakendust1.
Uue tehnoloogia kasutuselevõtu tempost lähtuvalt võib organisatsioone laias laastus klassifitseerida skaalal „innovaatorid ja järellohisejad”2 Suurem osa organisatsioonidest paikneb skaala keskmes, kuid TTÜ kontekstis võime kõigi 2017. aastal juhtkonnas kõneainet pakkuvate tehniliste lahenduse puhul (edaspidi kui TalTechDigitali initsiatiiv) näha end pigem hilise kui esmase adopteerijana3.
Käesolev artikkel on aga märk sellest, et strateegilises plaanis olulised ettevalmistused TTÜ asjaajamise sõna otseses tähenduses paberivabaks muutmiseks on jõudnud lõpusirgele. Enam ei arutleta teemadel „kas?” või „miks?”, vaid rõhuasetus on selgelt küsimustel „kuidas?” ja „millal?”.
TalTechDigital
Et avada lähemalt võimalikke arengustsenaariume nutiseadmete osakaalu planeeritavast suurenemisest lähitulevikus, tuleb pisut peatuda TalTechDigitalil (edaspidi TTD).
Jämedalt võetuna seadistakse kogu ülikoolis fookus infotehnoloogiliste võimaluste efektiivsemale rakendamisele. Täpsem eesmärk on suunata inimesi oma mõtlemis- ja käitumismustreid muutma ning (re)organiseerima igapäevatöö selliselt, et rutiine täidaks nende eest automaatika. Selliselt jääb rohkem aega tegeleda sisulisemate küsimustega.
Veel kaugem siht on aga varem mainitud innovatsiooni skaalal ringi paigutuda innovaatilisema käitumismustritega organisatsioonide hulka: TTÜd tänaseni saatnud väljakutsete põhjused ei peitu ju masinates, vaid inimestes, töökultuuris, harjumustes, ja neid TTD adresseeribki.
TTÜ „mobiliseerimine”
Enne põhisõnumini jõudmist oleks paslik kirjeldada TTÜ töövoogude digitaliseerimise valdkonnas tehtud eeltöid ja kokkulepitud põhimõtetteid.
- Kõik rutiinsed toimingud peab saama teha ühe veebi-rakenduse kaudu. Sellest ideest on alguse saanud tänase siseveebi arendamine TTÜ portaaliks.
- Kõik veebilahendused peavad olema kasutatavad enamlevinud veebilehitsejatega, ei tohi tekitada olukorda, kus mõni infosüsteem nõuab ainult kindla tootja sirvikut.
- Kasutajale tuleb pakkuda võimalikult palju ühekordse logimise (ingl k Single Sign-On) kogemust erinevatesse veebikeskkondadesse sisenemisel. Nt ETISe veebikeskkonda saab täiendava autentimiseta siseneda TTÜ Uni-ID kasutaja, kellel on ühtlasi kehtiv töösessioon TTÜ siseveebis.
- Loodud integratsioonid erinevate infosüsteemidega (Moodle, ÕIS, majandustarkvara, dokumendihaldussüsteem jms) muudetakse taaskasutatavaks standarditud veebiteenuste vahendusel.
Kirjeldatud põhimõtete järgimine on andnud sisulise panuse selleks, et nutiseadme omanik saaks tulevikus täita kõiki olulisemaid ülesandeid mugavalt ja turvaliselt, suvalisel ajal ja sõltumata asukohast.
Partnerlus Teliaga
Nutiseadmete veebisirvimisvõimekuse ärakasutamine on tänases mõistes ainult pool rehkendust. Mitmed planeeritavad mugavusteenused vajavad siiski platvormile paigaldatud rakenduse tuge (nn mobiiliäppi) ja kohe tekib õigustatud küsimus: kas teha ise või liituda mõne juba elujõulise projektiga?
TTÜ oma mobiilirakendusest on mõtteid mõlgutatud julgelt 6–7 aastat, kuid tänaseni ei ole idee erinevatel põhjustel lendu läinud. Peamine takistus on olnud pidevalt ajakohase info liikumiseks soodsa keskkonna puudumises, mitte mobiilirakenduse loomise tehnilise keerukuse või pidevalt värskena hoidmise maksumuses. Ehk teisisõnu, küsimused on sisulised, mitte tehnilised.
2015. aastal tegeles üks üliõpilasprojekt TTÜ Uni-ID kiipkaardi ideega – kuidas vabavarana levitatava Eesti ID-kaardi haldustarkvara kohaldada TTÜ sisemiseks kasutamiseks. Eesmärk oli uurida tänaste personalikaartide asendamisvõimalusi hübriid-kiipkaartidega, millel oleks nii puutefunktsionaalsust (RFID) kui ka autentimist ja allkirjastamist võimaldavad kiibid. Õppeaine raames oli tegu eduka projektiga, mis andis väärtuslikku infot nii üliõpilastele kui selle projekti akadeemilistele ja tehnilistele juhendajatele.
Info sellest projektist jõudis Teliasse ning peagi võeti meiega ühendust koostöövõimaluste osas, kuna neil oli käsil väga sarnase teema uurimine: kas on võimalik virtualiseerida kogu rahakoti sisu, alates kliendikaartidest ja pangakaartidest kuni pildiga dokumendini?
2016. aasta 24. mail sõlmiti Telia ja TTÜ vahel koostöömemorandum ning TTÜ kohvikutes algas mTasku makseplatvormi testperiood4, 5, 6. Sellele järgnes NFC SIM-tehnoloogia ja OTA (ingl k over the air) andmevahetusvõimaluste praktiline katsetamine TTÜ testgrupiga (u 30 inimest). Tänavu viisime läbi ka riigihanke üleülikoolilise mobiilside pakkumiseks, võitis Telia7.
Telia arendusjuht Kuno Peek tõdes memorandumi allkirjastamisel, et uudne koostöövorm on mõlemale osapoolele äärmiselt huvipakkuv – ühelt poolt saavad TTÜ arendajad kasutada Telia tehnoloogiliselt rikkalikku ja multifunktsionaalset infrastruktuuri uute teenuste arendamiseks, testimiseks ja ka uute arveldusskeemide väljatöötamiseks. Teiselt poolt saab Telia vastu TTÜ teadurite akadeemilise arendusressursi ja mõistliku suurusega esmaste testklientide baasi.
mTasku kui rakendus ja platvorm
Telia Eesti disainitud mTasku mobiilirakenduse üks põnevaim omadus seisneb offline tehingute võimekuses. Kuigi paljude teenuste korral saab kasutada nn pilvelahendusi, kus teenuse kasutamise hetkel peab mobiiltelefon olema oma operaatori raadiolevis, siis näiteks elektroonilise läbipääsusüsteemiga liidestumisel peab andmevahetus lukusüsteemiga toimima ka levi puudumisel.
Nende detailide valguses ei ole raske mõista, miks eelistame partnerlust nutiseadme rakenduse arendamisel.
- Mõlema osapoole esmane huvi on koostöös välja arendada turvaline, isikupildiga m-üliõpilaspilet/m-personalikaart, mida saaks kasutada nii TTÜ sisemises töökorralduses kui ka teiste avalike teenuste puhul. Üheks näiteks avalikest teenustest on m-üliõpilaspileti kasutamine Tallinna ühistranspordis. Soov on teostada lahendus akadeemilises mõttes kõrgel tasemel, et seda vaadelda prototüüplahendusena võimalikule uuele suunale: Eesti ID-kaardile mobiilis.
- TTÜ üheks huviobjektiks on ka pilveprindi teenuskaardi lisamine mTaskusse, mis peaks oluliselt lihtsustama hallatud printimisteenuse kasutamist ja arveldamist. Sel teemal oleme alustanud kolmepoolset koostööd, milles osalevad Telia, TTÜ ja Overall.
- Uus NFC SIM-standard võimaldab majutada ja turvaliselt taasesitada spetsiaalsel turvaalal paiknevat informatsiooni, nagu šifreerimisvõtmed, läbipääsulogi ja ka elektroonilised võtmed läbipääsuinfosüsteemi jaoks.
- Tugevalt autenditud mobiilirakendus võimaldab märkamatut sisenemist TTÜ veebikeskkondadesse (SSO kogemus) ning annab uue infokanali sõnumite vahetamiseks ehk et saame lisaks e-mailile ja SMSile täiendava kommunikatsiooniviisi.
Mis saab edasi?
Prognooside kohaselt peaks 2018. aasta esimese kvartali jooksul olema tehtud kõik tehnilised ja juriidilised ettevalmistused selleks, et nutiseadmete kasutaja end TTÜ keskkonnas mugavalt tunneks.
Ettevalmistused:
- TTÜ uurib võimalusi nutiseadmete soetamiseks soodustuste tegemiseks ülikooli töötajatele;
- mobiilset isikutuvastust propageerides on plaanis hüvitada oma töötajatele mobiil-ID kasutuselevõtmise ja halduskulud. (SIM-kaardi vahetuskulu, riigilõiv ja mobiil-ID teenuse haldustasu);
- korraldamisel on kiirendatud korras mobiil-ID võimelise uue põlvkonna SIM-kaardi vahetus kõigile TTÜ töötajatele alustades 2017. aasta detsembrist;
- uued sidekulude hüvitamise põhimõtted, mis hõlmavad paralleelseid eraldi arvestatavaid erateenuseid (nt annetusnumbritel helistamine) ning sideteenuse kasutamise limiitide sisse arvestatakse ka mobiilse parkimisega seotud kulud.
1 https://en.wikipedia.org/wiki/Single-page_application
2 https://en.wikipedia.org/wiki/Technology_adoption_life_cycle
3 https://en.wikipedia.org/wiki/Diffusion_of_innovations
4 https://go.ttu.ee/9FAAFP
5 https://go.ttu.ee/9EFSTM
6 https://go.ttu.ee/9G8Z6X
7 https://go.ttu.ee/9FB59F
Tekst: IT-osakonna juhataja Thomas Lepik
