Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Mäeringi ajalugu
Mäeringi juured ulatuvad 40-ndatesse aastatesse, kui esmakordselt moodustati ÜTÜ (TPI Üliõpilaste Teaduslik Ühing) 1947. aasta lõpus. Samal ajal moodustati ka Mäeasjanduse ring.
Algselt oli Mäeasjanduse ring väga hariduslikku ja teaduslikku laadi - üliõpilased osalesid tihti teaduslikel konverentsidel. Esimene ÜTÜ konverents toimus aprillis 1949. a. Põhjaliku ülevaate ÜTÜ konverentsidest on andnud dotsent Heino Aruküla väljaandes „Eesti Mäekonverentsi 2004 Kogumik“. Üks märkimisväärseimaid seiku oli kolmandal ÜTÜ konverentsil 1950. aasta aprillis, kus oma tublisid teadmisi näitas IV kursuse üliõpilane Henno Kaasikov esinedes ettekandega teemal „ Mäerõhk“. Selles töös arendas üliõpilane edasi Leningradi Mäeinstituudi professori V. Slesarevi mäerõhu teooriat, arvestades ka külgrõhku kaeveõõntele, mida tunnustas ka professor, kellega üliõpilane vestles Leningradis. Teaduslik juhendaja oli vanemõpetaja Elmar Kotkas.
Mäetudengid ei olnud tublid ainult oma erialal, vaid paistsid silma ka teistes valdkondades. Matemaatika valdkonnas esines IV kursuse mäeüliõpilane Heino Aruküla ettekandega teemal “Üks aktsionomeetria fundamentaalteoreemi variante tsentraalprojektsioonis”. Praktiline lahendus oli aluseks dotsent Otto Rüngale analüütilise lahenduse leidmisel ja teaduste kandidaadi kraadi kaitsmisel.
Umbes 40 aasta (1949-1988) jooksul esinesid 252 mäeeriala üliõpilast 211 ettekandega. Nendest ÜTÜ töös osalenud üliõpilastest on võrsunud 2 teadusdoktorit Ahto Räni ja Kustav Laigna ning 18 teaduskandidaati. Mäeeriala üliõpilasi kasutati laialdaselt ka mäekateedri lepingulistes uurimistöödes, mis toimusid dotsentide Heino Aruküla, Leo Talve ja Robert Päsoki juhendamisel.
1998. aastal taastati Mäeasjanduse ring uue nimega Mäering (Eesti Mäeseltsi koosseisus). Mäeringi eesmärgiks on pakkuda erialaseid enesetäiendamisvõimalusi ja meelelahutuslikke üritusi geotehnoloogiat, rakendusgeoloogiat ja mäetehnikat õppivatele üliõpilastele nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka väljaspool seda.
Aastatega on välja kujunenud omad traditsioonid. Suursündmused on saunapidu, kevadekskursioon ja suvepäevad, millest tavaliselt võtab osa 30-40 tudengit. Viimastel aastatel on uuteks ettevõtmisteks kujunenud Talvelaager, mida ise korraldatakse, ja TalveAkadeemia, millest osavõtt on muutunud järjest populaarsemaks.
Mäering on leidnud sõpru ka välisriikide ülikoolidest. 2003. aasta lõpus sai TTÜ IFFMSi (International Federation of Mining and Metallurgy Students ehk Rahvusvaheline Mäe-ja Metallurgia Üliõpilaste Föderatsioon) liikmestaatuse.
2004. aasta kevadel korraldas Mäering IFMMSi Rahvusvahelise Nädala Eestis (International Student Week Estonia) ning nüüd vahendame üliõpilasi igakuistele rahvusvahelistele nädalatele üle Euroopa.
Mäering on osalenud ka keskkonnaga seotud üritustel. 2004. a. juunis võtsid Mäeringi liikmed osa Ülgase koristuspäevast. Suviti toimub ka SAKi, KÜSi, Mäeringi ja sõprade suvelaager kus vahetatakse mõtteid ja tuntakse suvest mõnu, külastades looduskauneid kohti Eestis ja arutletakse jätkusuutlikuse teemadel.
Mäering on igal aastal üritanud leida midagi uut ja huvitavat, mida Mäeinstituudi tudengitele pakkuda. Ühiselt ristime rebaseid, käime teatris ja korraldame vestlusõhtuid.
Iga algav õppeaasta toob Mäeringi ridadesse uusi liikmeid - aktiivseid tudengeid, kes pakatavad uutest ideedest, aga samas soovivad jätkata ka vanu traditsioone. Jääb vaid loota, et neid õppeaastaid jätkuks veel kauaks.